Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 26. november 2015

PÖFF 2015: Microbe & Gasoline, Ingrid Bergman: In Her Own Words, Experimenter


MICROBE JA GASOLINE | MICROBE ET GASOIL (PÖFFI VITAMIINILAKS)

Vastupandamatult lõbus komöödia tunnustatud filmitegijalt Michel Gondrylt. Kaks hulljulget noort poissi, kes koolis saanud hüüdnimeks Mikroob ja Diisel, ehitavad linna pealt leitud kraamiga ratastel majakese ja lähevad sellega reisile, millest nende vanemad muidugi ei tea. Gondryle tüüpiliselt on antud filmiski kõvasti ekstsentrilist huumorit, aga ka soojust ja hellust. Minu jaoks ehk ülemäära totter, aga iseenesest ilus ja kohati üllatavalt koomiline väike film sõprusest kahe maailmas oma kohta otsiva poisikluti vahel. Nimetatud ratastel maja on muidugi tõeliseks pärliks; mind ajasid just naerma stseenid, kus poisid selle politseid nähes maantee ääres peatavad, et tekiks illusioon, nagu tegemist poleks sõiduvahendi, vaid väikese elamuga. Neil on isegi spetsiifiline meetod rataste peitmiseks! Ei midagi jalustrabavat, aga nauditavalt positiivne ja terane jant. Verinoored peaosatäitjad Ange Dargent ja Théophile Baquet on seejuures vägagi karismaatilised. Mind pani ühtlasi muhelema, et kuigi PÖFFi kataloogis kutsutakse filmi lastele sobivaks (mida ma ei eita!), esineb seal kõvasti juttu seksist ja onaneerimisest.

INGRID BERGMAN - TEMA ENDA SÕNADE JÄRGI | JAG ÄR INGRID (DOC@PÖFF)

Elegantne ja sisukas, ent mõneti üheülbaline retrospektiiv räägib ennekõike "Casablancast" tuntud maailmakuulsa näitlejanna Ingrid Bergmani elust ja karjäärist, mis kippusid tugevalt põimuma. Doki koostamisel on lähtutud Bergmani päevikutest, koduvideotest ja lähedastele saadetud kirjadest, lisaks intervjueeritud ka tema lapsi, nende seas "Blue Velvetis" säranud Isabella Rossellini. Rohkem hariv kui sügavalt mõtlemapanev või liigutav dokumentaal, aga Bergmani enesekindlus, iseseisvus ja loomulikult ilu tulevad võimsalt esile. Tavaliselt püüan hoiduda filme niiviisi määratlemast, kuid antud dokki vaadates mõtlesin küll korduvalt, et veidi naistekas või nii.

EKSPERIMENTEERIJA | EXPERIMENTER (PANORAAM)

Filmis "Experimenter" astub alati omapärane Peter Sarsgaard üles Stanley Milgramina, maailmakuulsa sotsiaalpsühholoogina, kellele tõi tähelepanu vastuoluline uuring, mida tänapäeval tuntaksegi Milgrami eksperimendina. Film ei keskendu ainult sellele, vaid räägib üldisemalt Milgrami elust ja tööst läbi mitme aastakümne... mis mulle muidugi sobis, sest ma polnud teadlik teistest katsetest, mis Milgram läbi viis, kasutades New Yorki oma laborina (nagu ta filmiski ütleb). Kohati on "Experimenter" kummaliselt lavastatud. Sobilik oleks ilmselt öelda, et see on natuke eksperimentaalne? Omapärasel kombel murrab Milgram filmi jooksul pidevalt nn neljandat seina ja räägib publikuga otse. Sellest tingituna tekib tunne, nagu vaataks mõnd teatrietendust, aga see pole tingimata halb. Halb on aga valehabe, mida Sarsgaard kannab filmi teises pooles — no seda nähes hakkas küll natuke piinlik. Olgugi et pean teda natuke creepyks (ma ei saa ju olla ainus!), olen Sarsgaardi vastu alati sümpaatiat tundnud ja huvi pakub ka psühholoogia, nii et filmi vaadates igavust ei tundnud. Veidravõitu, aga parajalt meeliköitev biograafiline draama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar