Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 18. detsember 2015

"Star Wars: The Force Awakens" (2015)

Ma ei ole suurem asi "Star Warsi" fänn, kuid paari päeva eest hakkasin taipama, kui äge saab olema pirakas kinosaalis John Williamsi mõjuvalt majesteetliku muusika kuulmine ning taaskohtumine esialgsest triloogiast tuttavate tegelastega, nende seas Han Solo, tema ustav kaaslane Chewbacca jt. Ühelgi teisel frantsiisil pole teadupärast nii palju pühendunud austajaid kui "Star Warsil", nii et "The Force Awakens", uhiuus jagu maailmakuulsas saagas, ei tohtinud olla kõigest keskpärane film, mis valmistaks järjekordse pettumuse kõigile, kes sajandi esimesel poolel tõelise trauma osaliseks said, kui pidid kannatama tüütuid ebardeid nagu Jar-Jar Binks ja nüri dialoogi, mis oleks kui kirjutatud liiga palju limpsi kulistanud lapse poolt.

Räägin mõistagi kolmest esimesest episoodist, mis on tõepoolest piinlikud ega suuda kuidagi konkureerida vanade filmidega, mida miljonid tänini südamest armastavad. Võin uhkusega lubada, et visionäär J.J. Abramsi käe all valminud "The Force Awakens" on rikkalik ja vaatemänguline spektaakel, mis ei jäta keskmist fänni kindlasti külmaks ning pakub kordades rohkem kui "The Phantom Menace", "Attack of the Clones" ning "Revenge of the Sith" kokku. Abrams teab, mis tegid niivõrd nauditavaks episoodid 4-6 ja kasutab julgelt samu elemente-lahendusi ka uues filmis.

Nõnda tekitab see mõnusa tunde, nagu läheks vanale sõbrale külla. Kuna "The Force Awakens" tutvustab ka seninägematuid karaktereid ja ohte, mõistad samas, et saad osa täiesti uuest seiklusest; seiklusest, mille käigus toimuvad metsikud tulevahetused stormtrooperitega, valgusmõõga-duellid, jagelused ekstsentriliste droididega, eksirännakud eksootilistel planeetidel ja muidugi lennud tähtede vahel. Seda kõike John Williamsi äratuntava ooperliku muusika saatel. Sõnad "Aga see ei ole ju Star Wars" ei peaks küll ühelgi vaatajal mõttesse tulema.

"The Force Awakensi" maailm on imetlusväärselt mastaapne, koloriitne ja mitmekesine. Tabasin end ruttu põnevusega uurimas määratuid düüne planeedil Jakku või imetlemas näiteks keset kõrbe kokku varisenud AT-AT walkerit, mille ühe jala sees on endale kodu loonud Rey, noor üksik jäätmekorjaja, keda ootabki ees saatuslik kohtumine legendaarse Han Sologa. Viimane on endiselt samasugune seiklushimuline ninatark nagu teda mäletame. Näha Harrison Fordi teda üle mitmekümne aasta taas mängimas on meelierutav. Vaprate võitlejate Rey, Han Solo, Chewbacca ja teistega kaasas jõlkuv pallikujuline droid BB-8 ei jää sarmikuselt alla R2-D2'le, ja ta pole niisama rauakolakas, vaid omaette tegelaskuju, kellel palju iseloomu.

"The Force Awakens" on selles valguses hea näide, kui palju rikub teisi kalleid ulmefilme digitaalefektide üleküllus. Mulle näiteks sümpatiseeris Chewbacca, sest ta pole loodud arvutis, vaid teda kehastab jälle Peter Mayhew, kellele on ülikarvase kostüümi kandmine ammusest ajast tuttav, sest astus vihasevõitu wookiena üles esialgses triloogiaski. Pidades silmas, et enamik suuri Hollywoodi kassahitte on nagu arvutimängud, mida mängida ei saa, on teretulnud, et kõik "The Force Awakensi" puhul on nii neetult orgaaniline ja käegakatsutav — teostuse üle on antud filmi puhul keeruline nuriseda.

Tegijad on muidugi turvaliselt käitunud, püüdes vanu "Star Warsi" filme igatpidi võimalikult palju jäljendada (isegi salapärane kurjam Kylo Ren meenutab kangesti Darth Vaderit), aga tulemus on selgelt hiilgav. Lugu haarab kaasa, lõpp on oodatust traagilisem, uued tegelaskujud parajalt toredad, ja mis kõige ägedam: "The Force Awakens" on just see "Star Wars", mida kõik tunnevad-armastavad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar