Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 20. jaanuar 2016

"Creed" (2015)

Hoiatan: tekst sisaldab rohkem spoilereid kui keskmisele inimesele ilmselt vastuvõetav on!

Poksi parajalt põnevaks spordialaks pidava tüübina olen sel teemal vaadanud põhjalikult erinevaid dokumentaale, ent kummalisel kombel on kuulus "Rocky" seeria mulle jätkuvalt võõras. Just sel põhjusel, kardan ma, ei suutnud minus hullupööra võimsaid emotsioone äratada "Creed", seitsmes film, mis juhib meid kokku Sylvester Stallone'i poolt kuulsaks mängitud legendaarse poksija Rocky Balboaga. Kui sa pole täpselt teadlik, milline on olnud tema senine teekond läbi mitme aastakümne, või elanud kaasa tema kaelamurdvatele matšidele, ei paku uus peatükk antud saagas just hullutavat elamust, ja vihjed varasematele filmidele võivad jääda segaseks.

Sellegipoolest: isegi kui vaadelda "Creedi" individuaalse poksifilmina ja mitte seeria kontekstis, on sel igatahes rohkem pakkuda kui näiteks üheülbalisel ja depressiivsel "Southpaw'l" Jake Gyllenhaaliga peaosas. Endine meister Rocky Balboa on kindad käest visanud ja peab nüüd rahulikku pensionipõlve. See kõik muutub, kui ootamatult saabub tema ellu Adonis Creed, Rocky kunagise rivaali Apollo Creedi täisikka jõudnud sohipoeg. Viimasel on plaan enne tema sündi surnud isa jalajälgedes käia ning alustada karjääri professionaalse poksijana, ja ta ihkab isiklikuks treeneriks saada just mees, kes Apolloga kord rinda pistis. Olles paljulubava mehepoja enda tiiva alla võtnud ning teda õpetama asunud, avastab Rocky ühel hetkel enda ehmatuseks, et kuigi tal pole kavatsust poksiringi naasta, ootab teda siiski ees veel üks võitlus — võitlus surmava haigusega. Mind vaimustas, kui sujuvalt tuleb filmi keskel esiplaanile rammestunud Rocky Balboa, kelle eesmärk näib esialgu olevat lihtsalt ringi ääres konutada ja Adonis Creed sitkeks võitlejaks lihvida.
Mu blogi aktiivsed lugejad ilmselt teavad, kuidas olen meelestatud draamafilmide suhtes, kus kellelgi järsku vähk diagnoositakse, aga tee mis tahad — isegi kui sa pole Rocky suur austaja või pead vähki haigestumist kõige magedamaks klišeeks üldse, paneb ootamatult saabuv uudis tema kehvast tervislikust seisundist meele härduma. Kuigi Stallone'i tuntakse ennekõike vintske märulistaarina, suudab näitleja vaikselt valudes vankuvaid endassesulgunud tüüpe ju hiilgavalt mängida, nii et kui haigusele alla vanduda otsustanud Rocky korraga nõrgestuma ja närbuma hakkab, usud sa seda. Lahe, et Stallone näib olevat viimaks aktsepteerinud, et on vanaks jäänud (samal põhjusel, tunnistas ta hiljuti, keeldub ta kahjuks osalemast veel ühes "Rambo" filmis).

Mulle juba "Creedi" teinud Ryan Coogleri eelmises linateoses "Fruitvale Station" muljet avaldanud Michael B. Jordan, kes kehastab Adonist, Stallone'i kõrval ei kahvatu. Kuna film jätkab Rocky Balboa lugu, aga toob mängu ka uue noorusliku, elujõulise ja põnevate motiividega võitleja, peaks film olema meelepärane nii vanadele Rocky fännidele kui täielikele võhikutele. Ma ei hakka eitama, et küllaltki traditsioonilises "Creedis" esineb kõvasti poksifilmide stampe ja see on kokkuvõttes pigem hea kui suurepärane draama, ent arvestades, et tegemist seitsmenda jaoga pikaks veninud seerias, on antud spin-off täiesti adekvaatne. Tõsiasi, et Stallone taas Balboa kingadesse astuda söandas, on juba omaette kõva sõna, ja nähtavasti ei jää see viimaseks korraks, sest juba plaanitakse "Creed 2".

P.S. Adonise silmarõõmu Biancat kehastav Tessa Thompson on küll ütlemata kaunis!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar