Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 22. jaanuar 2016

"Dirty Grandpa" (2016)

Kõige ropumate-rõvedamate Hollywoodi komöödiate nimekirja on lisandunud rasket iiveldust tekitav "Dirty Grandpa", mille teeb väljapaistvaks tõsiasi, et selle peategelast, vulgaarset perverdist vanaisat, mängib ei keegi muu kui Robert De Niro — kõigile tuntud staažikas näitleja, kes oleks oma hiilgeaegadel kindlasti vihast vahutama hakanud, kui talle oleks tehtud pakkumine osaleda niivõrd labases ja arutus jandis.

Paraku on nüüd, nagu paljud juba märganud on, asjalood teisiti: De Niro on läinud täiesti ükskõikseks ega otsigi enam erilisi väljakutseid, hoolides ilmselt vaid sellest, et pangakontol oleks lahedalt pappi. Vahel ikka kohtab inimesi, kes soostuvad kassikakat sööma, kui neile selle eest piisavalt raha pakutakse, ja De Niro just selliseks tüübiks paistab muutunud olevatki. Kui ma poleks juba aastate eest täheldanud, et näitleja on muutunud laisaks ja minetanud eneseväärikuse, oleksin veendunud, et mees pidi "Dirty Grandpa's" vastu tahtmist osalema, sest kaotas mingisuguse juua täis peaga sõlmitud kihlveo (aga see on muidugi siiski võimalus).

Ma olen näinud palju armetuid Hollywoodi komöödiaid ja muutunud immuunseks ka kõige rängemate debiilsuste suhtes, aga "Dirty Grandpa" on tõepoolest klass omaette. Olen kindel, et stsenaariumi kirjutas sedasorti kretiin, kes viis tundi päevas pornot vahib, elu suurimaks saavutuseks paari minutiga terve kuuspaki ärajoomist peab, tänaval mööduvate homode suunas sülitab ning lapsena loomi piinas — ainult niisuguse inimese mõistusest saavad pärineda killud, mis selles koletus, kaootiliselt kulgevas komöödias kõlavad. Püüan aga De Niro suhtes natukenegi järeleandlik olla ja nendin, et ta mängib ropu vanaisa Dicki osa hirmutava entusiasmiga.

Iseasi, kas see tuleneb julgusest või rumalusest.
De Nirole pole antud just kontimurdev ülesanne, sest Dick ei tee filmis suurt midagi peale ilmselt Urban Dictionaryst pärinevate vulgaarsete väljendite pildumise ning pidevalt kuulutamise, kui kõvasti ta keppida tahab, aga veidral kombel tundsin vahepeal, nagu De Niro oleks ammu oodanud võimalust niisugust tegelast mängida. Hetkedel, kui ma filmi andestamatu nilbuse üle pead ei vangutanud, pani mind näitleja jäägitu meelekindlus isegi muhelema. Mis ei tähenda muidugi, et ma poleks korduvalt endale mõttes kinnitama pidanud, et tegemist tõepoolest mehega, kes mängis kord "Taxi Driveris", "Raging Bullis" ja paljudes teistes kinoklassikasse kuuluvates tippteostes.

Kui mainitud filme võib vaadata kümneid kordi, ilma et need ära tüütaks, siis "Dirty Grandpa" tüütab ära juba kümne minutiga — patustada armastav vana peer ükskõikselt rõvetsemas ja tema viisakas advokaadist pojapoeg Jason seepeale tülgastunud nägu tegemas saab ainult nii kaua lõbus olla. Ühtlasi kahtlen, et leidub palju inimesi, kes Dickile kaasa elaks, kui tema põhiliseks missiooniks on põrutada litsakat tudengit, kelle käitumise ning jutu järgi võib eeldada, et oli lapsena seksuaalse kuritarvitamise ohver. Kui ma peaksin muidugi loetlema asju, mis on naljakamad kui antud komöödia, siis seksuaalne kuritarvitamine kuuluks nende hulka. Ah, olgu... midagi tõesti on, mida "Dirty Grandpa" puhul tõeliselt naljakaks võib pidada: Johnny Knoxville'il õnnestus sarnane film juba aastaid tagasi valmis teha ja see oli kordades koomilisem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar