Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 23. jaanuar 2016

"Knight of Cups" (2015)

Just kui arvasid, et visionäär Terrence Malick ei saa enam pretensioonikamaks minna, on tal meile ette näidata "Knight of Cups", unerohuna mõjuv film, millele produktsioonifirma on kirjutanud IMDb'sse sobivalt ähmase sisututvustuse: "Once there was a young prince whose father, the king of the East, sent him down into Egypt to find a pearl. But when the prince arrived, the people poured him a cup. Drinking it, he forgot he was the son of a king, forgot about the pearl and fell into a deep sleep."

Kui kriitikud kahte leeri löönud "The Tree of Life", ambitsioonika kineasti üle-eelmine oopus, mind oma grandioossuses veel nõiduda suutis, siis "Knight of Cups" Christian Bale'iga peaosas tundus nagu ohtralt Ambieni tarvitava ning raskemeelset eksistentsiaalset luulet jumaldava filmitudengi lõputöö. Printsi rollis on siin roppkalleid ülikondi kandev rahakas Hollywoodi stsenarist Rick, kes rändab inglite linnas sihitult ringi, täites aega avaliku elu tegelasi kokku toovatel stiilsetel pidudel käimise, hotellitoas paljaste näitsikutega müramise, rannas maalilise horisondi imetlemise ja muude tegevustega, mida keskmine inimene täiel rinnal naudiks. Rasket hingelist kriisi läbi elav Rick, solitaarne ja painatud, oleks aga kui tormis ära eksinud. Prestiižsed peod, kus šampus voolab ojadena, on tema jaoks lihtsalt osa ängistavast kaosest, mis teda vaikselt tühjaks imeb.

Oma teekonnal jõuab Rick ka patulinna Las Vegasesse, nii et kui sul pole võimalust USA põnevamaid linnu külastada, ent tahaksid seda kangesti teha, siis "Knight of Cups" viib päris vaheldusrikkale tuurile, kus giidiks on Rick — vaevatud mehike, kes ei püsi hetkekski paigal, triivides siia-sinna, kaeblikult otsides ja kombates; vaadates ikka ja jälle minevikku, et mõista paremini olevikku ning saada aru, kuhu ta viimaks jõudma peaks. Küll on heidutav see rikka peolõvi elu!
Olles Hollywoodi kulisside taha piiluvatest filmidest alati huvitatud olnud, julgesin loota, et Malick kui äärmiselt omapärase stiilitunnetusega autor käsitleb teemat seninägematu nurga alt, kuid Armani tooteid hindava zombi Ricki odüsseia jäi minust täiesti kaugeks. "Knight of Cups" on ennekõike visuaalne kogemus. Tänavu suure tõenäosusega "The Revenanti" eest kolmandat korda järjest Oscari võitev operaator Emmanuel Lubezki on üles võtnud pikki lummuslikke kaadreid igasugustest kuumadest kohtadest üle terve Los Angelese ja Las Vegase, nende seas jõukaid teenindav eksootiline stripiklubi, modelliagentuur ja isegi mägedes asuv uhke maja, mille basseinidega varustatud katuselt avaneb maja tervele inglite linnale selle täies hoomamatus hiilguses.

"Knight of Cups" pole muidugi Hollywoodist üldiselt, vaid introspektiivne lugu ühe indiviidi eneseotsingutest keskkonnas, mis küll ekstravagantne, ent tema jaoks tühi ja võõrastav on. Nõnda võiks kirjeldada ka draamat ennast, kuna see mõjub rohkem kahetunnise reklaamina tootele, mida ei eksisteeri. Isegi Malicki imposantsete visioonide suurimad apologeedid jõuavad sellega tutvudes ilmselt äratundmisele, et autor on muutunud iseenda paroodiaks. Film on muidugi hoolikalt konstrueeritud ja kõneleb Lubezki võimsast talendist, ent filigraanne teostus ei tee seda vähem väsitavaks. iCheckMovies.com'is on üks kasutaja filmi tabavalt kokku võtnud: "Sad rich white man walks around".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar