Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 2. jaanuar 2016

"Macbeth" (2015)

Ma pole William Shakespeare'i näidendite ja nende alusel vändatud arvukate filmidega just kõige paremini kursis ega osanud seega aimata, mida oodata "Macbethist", kuid teadmine, et võimujanulise nimitegelase osas on Michael Fassbender, üks väärtuslikumaid näitlejaid praegu, sisendas mulle kõvasti optimismi. Filmi kallal nuriseda on tõepoolest raske, kusjuures meeliköitev pole selle puhul kõigest Fassbenderi jõuline osatäitmine, vaid ka silmatorkav visuaalne stiil — filmi alguses toimuv trööstitu lahing keset sombust Šotimaa tühermaad pani mind hetkega tundma, nagu vaataksin mõne eriti karmi hevibändi kulukat muusikavideot. Heas mõttes!

Vahel kohtab ikka lavateoste ekraniseeringuid, mis ei kasuta ära põnevaid võimalusi, mida film meediumina pakub, aga "Macbethi" puhul sellist tunnet ei teki. Juba Jed Kurzeli ärev atmosfääriline muusika, mis saadab justkui signaale tormi peatsest puhkemisest, haarab hetkega endasse. Nagu peakski olema tragöödia mehest, kes salapärasest nägemusest tõukudes kuninga mõrvata otsustab, et ise troonile pürgida ning seejärel aegamööda hullusesse libiseb, on "Macbeth" rahutu, raskemeelne ja raevukas (sarnaselt peategelasele), ning otse maailmakuulsa näitekirjaniku sulest pärinev väljendusrikas värsskõne, mida Fassbender ühes kaasosatäitjatega esitab ülima ilmekusega, teeb filmi meeldivalt vaheldust pakkuvaks. Ega tihti kõla filmides värvikaid ridu nagu "Look like the innocent flower / but be the serpent under it".

Fassbenderi šansid saada tänavu elu teine Oscari nominatsioon on väga head, aga seda mitte käesoleva draama, vaid "Steve Jobsi" eest, kus näitleja samuti säras, ent vaieldavalt on tema esitus "Macbethis" köitvamgi. Konstantselt huvitavaid projekte valiva Fassbenderi osatäitmise puhul on kiiduväärne, et kuigi Macbeth on moraalselt laostunud kuju, kes aina türanlikumaks ja armutumaks muutub, ei muutu tegelane kordagi nii ebameeldivaks, et see filmi nautimast segaks. Võrdselt tugeva soorituse teeb kaasast veelgi koletislikumat leedi Macbethi rolli mängiv Marion Cotillard, kelles on parajalt subtiilsust, nii et näidendit mittetundev inimene saab palju imestuda salakavala naise täpsete motiivide üle. Loodetavasti ei jää viimase pingutusedki Akadeemial märkamata.

Kas "Macbeth" just selline ekraaniteos on, mida tulevikus uuestigi vaataks, kuid oodatust elamuslikumaks film tõepoolest osutus — nii lummava pildikeele, palju tähelepanu nõudvate haaravate dialoogide kui näitlejate intensiivse koosmängu pärast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar