Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 10. jaanuar 2016

"Solace" (2015)

Süngetoonilises põnevikus "Solace" peavad paar usinat FBI uurijat jahti ohtlikule sarimõrvarile, kasutades viimase jälgede ajamiseks vaiksevõitu sensitiivi John Clancy abi. Viimane näeb nii elusate kui surnutega kokku puutudes abstraktseid nägemusi, juhusaid killukesi nende minevikust ja tulevikust. Uurimine võtab eriti põneva suuna, kui tuleb ilmsiks, et samasugused võimed on mehel, keda FBI iga hinna eest kätte saada püüab. Korraga kerkib küsimus: kuidas tabada tapja, kellel on võime näha tulevikku?

"Solace'i" puhul on huvitav teada, et New Line Cinema omandas kord filmi stsenaariumi, lootuses mugandada see "Se7eni" järjeks, mis kannaks pealkirja "Ei8ht" ja kus Somerseti tegelane on omandanud telepaatilised võimed, aga õnneks protesteeris David Fincher kummalise idee vastu.

John Clancy oma võimega näha katkendlikult nii iseenda kui teiste tulevikku on selle muidu küllaltki rutiinse krimka paeluvaim külg. Mulle istus, et film keskendub palju moraalsetele dilemmadele ja survele, mis erilise andega kaasnevad. Kuidas elada vastutusega, mis kaasneb teadmisega, milline on teise inimese saatus? Ja kas on võimalik püsida terve mõistuse juures, kui võõraste inimestega tänaval kokku põrgates saad teada nende patused saladused? Nii mõistame paremini ka vaid raskelt haigeid inimesi tapva mõrtsuka motiive. Clancy tegelase konfliktsust ja raskemeelsust arvestades on meeldiv, et teda kehastab Anthony Hopkins, kes ei paista siin küll kõige reipam ja kannab suhteliselt inetut soengut, aga temasuguse soliidse kogenud veterani osalus on tervitatav.

Clancy on intrigeeriv karakter, kelle hingevalu algusest peale ilusasti välja joonistub, ja ehkki malbe selgeltnägija politseiga aktiivselt koostööd teeb, osutades abi igal sammul, jääb samas püsima kahtlane tunne, et tal on tume külg, mida me täielikult ei näe. Meeldivale iseloomule vaatamata ei ärata mees seega teab mis palju usaldust. Clancy sageli ootamatult saabuvad nägemused koosnevad müstilistest ebamäärastest fragmentidest, mis ei anna niivõrd otseseid vastuseid küsimustele, kuivõrd saadavad vihjeid vastusteni jõudmiseks.

Visuaalselt on film hetkiti efektne, kuid lõpposas minnakse aegluubiga paraku liiale — kõik 'on juba ammu väsinud nägemast, kuidas kuul püstolist sähvatuse saatel välja purskab ja sihtmärgi suunas vihiseb. Justkui teleseriaalist "True Detective" ja juba mainitud David Fincheri teostest eeskuju võtva "Solace'i" puhul on kiiduväärne, et see keskmisest sarimõrvari-põnevikust nüansseeritum ja sügavam on ning mitu tugevat staažikat näitlejat kokku toob, ent mõjub ka pisut tobedalt-kohmakalt ega sisalda tõeliselt ootamatuid pöördeid, mis filmi mälestusväärseks teeks. Vähenõudlikumat krimkade fänni peaks see küll iseenesest rahuldama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar