Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 2. jaanuar 2016

"Standoff" (2016)

Ennekõike tuumapohmelliga vaatamiseks sobiv "Standoff" on mõnusalt vanamoeline ja vähenõudlik, aga ka kergelt ajuvaba b-kategooria põnevik, mis pakub täpselt seda, mida stiilne 80ndate vaimus poster ja pealkiri tõotavad. Sündmustik keerleb kahe tulest ja veest läbi käinud mehe ümber, kes satuvad kentsakatel asjaoludel karmi vastasseisu.

Tegevus toimub pea täielikult poja surma ja naise lahkumise järel üksinda jäänud endise sõduri Carteri kodus. Viimane peab seal iseseisvalt kaitsma võõrast väikest tüdrukut, keda tahab tappa ohtlik palgamõrvar. Tekib olukord, kus Carter ja tüdruk varjavad end abitult teisel korrusel ning professionaalne killer passib jälle kannatlikult esimesel, teades, et vastaseks kõvast puust mees, kes ei plaanigi alla anda ja laseks ta hetkega auguliseks, kui ta midagi mõtlematut teeb. Samas ei saa ta lasta tüdrukul elusalt pääseda. Mõlemad mehed saavad varakult haavata ega saa räämas majja igaveseks passima jääda, nii et varem või hiljem peab üks tegema otsustava käigu.

Filmi kergelt ajuvabaks kutsudes ei pidanud ma niivõrd silmas keskset situatsiooni, kuivõrd dialooge Carteri ja sihikindla tapja vahel — nende punnitatult ilukõneline jutt pani paratamatult silmi pööritama, nagu ka ohter ropendamine. Katsu mitte muheleda, kui visa palgamõrvar, olles tunginud Carteri majja ja sundinud teda ülakorrusele pagema, püstoliga vehkides hoiatab: "This is no time to play hero and I am the last individual on God's green Earth that you want to butt heads with." Mind kipub see häirima, kui märkan, et stsenarist püüab jäljendada Quentin Tarantinot.

Tunda on ka vesternide mõju, kusjuures ühel hetkel ei jäta palgamõrvar mainimata, et tema ja Carter oleks kui Metsikus Läänes. Kuna Carteri kodu ümbritseb tühjus, pole lootustki, et abi saabub ja nõnda peab mees tuginema sõjapõrgus saadud kogemustele.
Hoolimata teksti teatavast kentsakusest on stsenaarium niisuguse minimalistliku põneviku kohta aga korralik. Tundub enesestmõistetav, et Carter soovib kontvõõrast tüdrukut elu hinnaga kaitsta, sest pudelist lohutust otsiv murtud mees süüdistab end jätkuvalt omaenda lapse surmas ega taha veel ühe verd enda kätele saada. Ühtlasi pole tal enam suurt midagi kaotada. Carterit pideva tänitamise ja ähvardamisega murda lootev tapja saab alumisel korrusel redutades majaomaniku kohta üha rohkem teada ja püüab seda tema vastu kasutada, nii et film ei koosne pelgalt vägivaldsetest tulevahetustest. Päästikule litsutakse siin õigupoolest harva, sest kumbki mees ei taha tulejoonele sattuda ja laskemoona pole lõputult.

Thomas Jane, kes sedasorti "säästupõnevikesse" valatult passib, näeb sobivalt räsitud välja ega jää püssi käsitsemisel hätta. Telesarja "Hannibal" lõppemise järel ilmselt kangesti tööd vajav Laurence Fishburne on külmaverelise palgamõrvarina parajalt intensiivne, ent olles antud näitleja mitte kõige suurem fänn, eelistanuks ma selles rollis näha kedagi Peter Stormare'i või Michael Shannoni sugust. Siinkohal ei saa märkimata jätta ilmselget kontrasti kahe mehe vahel: Carter on riietatud valgesse ja tema koju tunginud härra täielikult musta. Tüdruk kannab omakorda punast kleiti nagu ühele sihtmärgile kohane. Tänu sellistele nüanssidele on "Standoffi" niisiis põnev jälgida, olgugi et film kulgeb küllaltki rahulikus tempos ja kipub keskosas takerdumagi.

Kestus sel muidugi täpselt paras ehk umbes 80 minutit. Mulle isiklikult istuvadki niisugused karmi kahevõitlust kujutavad põnevikud; samal põhjusel ei jätnud külmaks ka "Killing Season", mis kriitikutelt kõvasti malakat sai.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar