Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 28. jaanuar 2016

"The Overnight" (2015)

"The Overnight" meenutas mulle juba varakult autor Patrick Brice'i fantastilist debüüti "Creep", mis küll ennekõike õudusfilm ja seega oluliselt süngem-hirmsam, kuid samuti minimalistlik situatsioonikomöödia võõraste inimeste tutvumisest ning peadpööritavalt ebamugavatest olukordadest, mida see kaasa võib tuua. Kui "Creepis" sukeldub pahaaimamatu videograaf tundmatusse ja külastab salapärast meest nimega Josef, kes osutub hulga veidramaks-ohtlikumaks kui esmapilgul tundus, siis "The Overnightis" haaravad äsja Los Angelese äärelinna kolinud Alex ja Emily pudeli odavat veini ning suunduvad lähikonnas elava Kurti ja Charlotte'i juurde pitsaõhtule, et nendega lähemalt tuttavaks saada. Võõrustajad osutuvad vabameelsemateks ja pealetükkivamateks kui Alex ja Emily oodata oskasid, aga ka üle mõistuse meeldivateks, nii et kui õhtust saab öö ning lapsed magama on pandud, tuuakse välja bong, karatakse paljalt basseini, räägitakse välja kummalisi saladusi ja palju enamatki. Muutub aina tõenäolisemaks, et see vallatu öö võib aga kummagi abielupaari elud korralikult sassi lüüa.

Nagu ka "Creep", on umbes kahe nädalaga koomik Adam Carolla kodus üles võetud ja alla 80 minuti pikk "The Overnight" väga kompaktne ja lihtsakoeline draama, aga mitte häirivalt primitiivne, sest tegelased on huvitavalt kirjutatud ning piinlikest momentidest pungil lugu isegi üllatavalt tähelepanelik. Üks sõber ütles "The Overnighti" kohta tabavalt "Ebamugav: The Movie". Minu arust sobib selle kohta kasutada ka sõna "julge".
Tõin "Creepi" puhul välja, et õudustäratava loo teeb nõnda efektiivseks tõsiasi, et midagi sellist võiks vabalt päriselus juhtuda (ja võib-olla ongi juhtunud). Sama kehtib ka "The Overnighti" puhul — kes meist poleks pärast mõnuainetega liialdamist muutunud pisut ülemeelikuks ning öelnud-teinud midagi rumalat või mõtlematut? Või kohtunud inimestega, kes julgustavad meid vabalt võtma või koguni hulluks minema? Eks see mõne lõbusa reality show võlusid omava "The Overnighti" nii vaadatavaks teebki: sa tead kogemuse põhjal, et lõpuks juhtub midagi eriti häbiväärset ja keegi saab haiget. Õnneks jõuab see kentsakas lugu ebatavaliselt positiivse kulminatsioonini.

Tõsi, kohati kisub üldiselt arukas film mõttetult lapsikuks. Ühel hetkel tuleb ilmsiks, et Kurt maalib hobikorras pärakuid ja filmis on suur roll mängida mitte kõige veenvamatel kunstpeenistel. Vahepeal häiris naisosatäitjate sarnane välimus. Sellise argumendi teeks rohkem mu ema, kes ei suutnud "Zodiaci" vaadata, sest ei teinud Robert Downey Jr.'il ja Jake Gyllenhaalil vahet, aga kui tegelased antud filmis riided seljast võtsid, muutus kahe noorusliku blondiini eristamine raskeks. Kes ühele intrigeerivale napile indiele kätt ette ei pane, julgen nelja liberaalse inimese väikesest läbust rääkivat "The Overnighti" aga soovitada küll — piisavalt provokatiivne ja aus teine, et köita.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar