Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 6. jaanuar 2016

"The Stanford Prison Experiment" (2015)

Kurikuulsat Stanfordi vanglaeksperimenti on vaadelnud mitu dokumentaali. Ühtlasi on kirjutanud Mario Giordano sellest inspireerituna romaani "Black Box", mille põhjal vändati 2001. aastal kultusteos "Das Experiment". Tollest on omakorda valminud USA uusversioon. Kuigi nood mängufilmid põhinesid eksperimendil vaid kaudselt, on küsitav, kas järjekordne draama antud teemal oli tõesti tarvilik.

"The Stanford Prison Experimenti" kaitseks võib muidugi öelda, et see püüab vahelduseks esitada võimalikult tõelähedast pilti 1971. aastal läbi viidud radikaalsest eksperimendist, kus Stanfordi ülikoolis pandi 24 vabatahtlikku noormeest kaheks nädalaks mängima vange ja vangivalvureid. Kõigest mõne päeva jooksul elasid osalejad rollidesse nii tugevalt sisse, et hetkeks, mil eksperiment poole pealt katkestati, oli see juba täielikult kontrolli alt väljunud. Käesolevas filmis on tegelaste seas ka eksperimenti juhtiv professor Philip Zimbardo, kes mängib nii-öelda vangiülema rolli, jälgides põnevusega kaugusest, kuidas vangide üle täielikku kontrolli omavad valvurid iga päevaga üha julmemaks muutuvad. Kuna Zimbardot kehastav Billy Crudup, tume ja mõtlik, on filmi paeluvaim osa, tekitab heameelt, et see vaatleb eksperimenti mitte ainult katsejäneste, vaid ka organiseerijate perspektiivist.

Olles juba näinud nii "Das Experimenti" kui "The Experimenti" 2010. aastast, mis lõppude lõpuks ikkagi sama loo jutustavad, ei pakkunud "The Stanford Prison Experiment" ometi palju uut. Aga kes Stanfordi vanglaeksperimendiga lähemalt kursis pole ning sellest rohkem teada sooviks, saab filmist põhjaliku ja usaldusväärse ülevaate selle käigus sündinud õudustest (Philip Zimbardo isiklikult on nimetanud seda 90% täpseks). Ja miks mitte tutvuda ka sotsiaalpsühholoog Stanley Milgramist ja tema kuulekuse eksperimendist jutustava "Experimenteriga".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar