Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 8. veebruar 2016

Suur "Salatoimikute" maraton: S01E15 — "Lazarus"

Hooaeg 1, osa 15: "Lazarus"
★★★★★★★★★★

Episoodi alguses röövib panka ohtlik relvastatud kurjategija, oskamata aimata, et tema saabumist juba ootavad Scully koos teise FBI agendi Jack Willisega, kes püüdnud teda juba ammu kätte saada. Algab pingeline tulevahetus, millest Scully pääseb terve nahaga, kuid nii tema kolleeg kui röövel hukkuvad. Olles enam kui 10 minutit surnud olnud, ärkab Willis siiski imekombel ellu, kuid kuidagimoodi on tema kehasse kandunud temaga täpselt samal hetkel surnud pangaröövli Dupre mõistus. Mulder teeb sellise järelduse varakult, Scully jälle leiab, et tema teispoolsusest tagasi tulnud sõber ja kolleeg on juhtunu pärast lihtsalt stressis. Kuigi keskne idee on kahtlemata intrigeeriv, ei saa antud osa just elamusrohkeks või mälestusväärseks kutsuda. See pole psühholoogiliselt põnev ega isegi väga loogiline — mulle tundus tobe, et pätt Dupre, leides end surnust naasmise järel Willise kehast, püüab mõnda aega FBI agenti teeselda ja loodab, et keegi ei näe teda läbi, ega paista isegi rabatud olevat, et ta järsku võõras kehas on. Kuna Willis oli kord Scully kallim, pakub antud episood vähemasti võimaluse teada saada, mida viimasele meeldib peikadega koos teha. Erinevalt varasematest Scully-kesksetest osadest osutus "Lazarus" paraku keskpäraseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar