Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 21. veebruar 2016

"The Big Short" (2015)

Tõsieluline "The Big Short" kujutab endast intrigeerivat, aga ometi mitte kõige õnnestunumat katset teha kaasakiskuvalt lõbus ja energiline film teemal, mis keskmise inimese jaoks kuigi huvipakkuv pole. Tunnistan, et minu mõtted olid seda vaadates üsnagi hajevil ja mu tähelepanuvõime pole üldiselt kiita, nii et "The Big Short" tekitas varakult tunde, et mu pea kohe plahvatab nagu sel vaesel jorsil "Scannersi" alguses. Tundes end täiesti eksinuna rahanduse ja panganduse tormilises maailmas, kuhu film pilgu heidab, keskendusin lihtsalt osatäitjate mängule, mis on sellist tüüpi filmi puhul fundamentaalne.

Ma õigupoolest ei mäletagi enam hästi, mis osatähtsus oli filmis Ryan Goslingi ning viimasel ajal kuidagi eriti laisa ja osavõtmatuna näiva Brad Pitti tegelaskujudel, veidi põnevana mõjusid jälle ekstsentrilist Michael Burryt kehastav Christian Bale ning ütlemata võimekas Steve Carell, kes hakanud mängima tumedamaid, kohati lausa hirmsaid tüüpe ("The Way Way Back", "Foxcatcher") ning üllatab siingi oma loomuliku intensiivsusega — kui näitleja lõpposas olulist monoloogi esitab, võib meenuda Michael Douglas "Wall Streetis". Koomilisemad seigad filmis toovad omakorda meelde "The Wolf of Wall Streeti", aga käesolev teos on oluliselt keskendunum-kompaktsem kui Scorsese kaootiline moraalilage šedööver. "The Big Shortis" murravad tegelased regulaarselt neljandat seina, püsides publikuga vahetus kontaktis.

Keerukamate terminite seletamiseks vaatajale on filmi toodud näiteks tippkokk Anthony Bourdain, Selena Gomez ning veetlev Margot Robbie, kusjuures viimane lesib hüpoteekvõlakirjade olemust selgitades kuskil paradiislikus paigas paljalt mullivannis ja rüüpab šampust, nii et assotsiatsioon "The Wolf of Wall Streetiga", kus näitlejatar mäletatavasti säras, on sel hetkel eriti kerge tekkima. Sellised momendid lõbustavad, andes ühtlasi filmile isikupära ja sarmi, kuid mõnedele kiiduväärselt originaalsetele lahendustele vaatamata osutus "The Big Short" mu jaoks temaatiliselt ülemäära spetsiifiliseks, et ma osanuks seda reaalselt nautida.

2 kommentaari:

  1. Olles ka seda filmi näinud, siis julgeksin soovitada hoopis filmi "Inside Job" (2010.a väljalase). Sama teema (ülemaailma majanduskriis), aga "Inside Job" oli märksa köitvam ja põnevam.

    VastaKustuta