Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 18. veebruar 2016

"The Class Reunion" (2016)

Värskes kodumaises komöödias "Klassikokkutulek" kurdab üks keskealistest peategelastest, Mait Malmsteni mängitud Mart, muudkui ootamatult tekkinud hemorroidide üle, ja mina mõtlesin seepeale endamisi, et kui mind peaks uuesti sama tervisehäda tülitama, naudiksin seda rohkem kui antud jandi vaatamist. Võib-olla teised toredad inimesed, kellega koos ma filmi glamuurselt alanud esilinastusel vaatasin, sattusid "Klassikokkutulekust" rohkem vaimustusse, aga minu meelest pole see kuidagi viisakam ega vaimukam keskmisest Adam Sandleri jandist.

Filmis kõlavaid lugematuid madalalaubalisi nalju kuulates julgesin suisa ennustada, et äkki juhtub kummalisim ime Eesti kinokunsti ajaloos ja välja ilmubki Sandler isiklikult, et "Klassikokkutuleku" keskmes oleva kolmikuga koos lolli mängida. Tuntud Hollywoodi naljatilgal ju alati olnud kombeks mängida sedalaadi kujusid, kes sellesse kõlvatult käituvasse seltskonda suurepäraselt sobiks. Mardil on hemorroidid, Toomas (Henry Kõrvits) põeb oma sperma pärast ning Andresel (Ago Anderson) ebaterve kiindumus netipornosse.

Koos klassikokkutulekuks valmistudes nad siin sõbramehelikult seiklevad, kaanides kärakat ning jahtides odavaid naisi, kelle peal oma vajadusi rahuldada, ja kui neil sellest kõrini saab, lobisevad niisama munanditest-kehavedelikest või pakuvad võõrastele lastele kommi, sest hei — sedalaadi filmis peaks ju olema ka üks pedofiiliaga seonduv nali. Ma ei ole kellegi puritaan ja arvan, et ka sellistel teemadel saab teha andekaid nalju, ent lihtsalt väsitavana mõjuval "Klassikokkutulekul" ei taha see kuidagimoodi õnnestuda.

Olles ühtlasi ikka ja jälle sunnitud taluma justkui tehasest tulevaid roppe Hollywoodi komöödiaid, kus pole muu hulgas ebatavaline näha mõnd peategelast uimasteid manustamas ja kedagi kabistamas, tabas mind nördimus, et selliseid maotuid šokeerida püüdvaid teoseid võib valmida ka Eestis. Tegelased muudkui naeravad üksteise äpardumiste peale, aga sa ei suuda ega taha nendega koos naerda.
Muuseas, mind tõsiselt ehmatas, kui koletult "Klassikokkutulekus" naistega ümber käiakse. Stseen, kus Kõrvitsa mängitud Toomas naaseb purjus peaga hotellituppa, avastab voodist palja naise, kes on Ecstasy ja viina tarvitamise tagajärjel ära kustunud ning püüab temaga "seksida", kuna arvab, et tegemist ta kallimaga, on tõtt-öelda häiriv — vaata kust otsast tahad, tegemist on vägistamiskatsega, ja suur oli mu õud, kui avastasin, et see pole filmis ainus. Hea, et Toomas, Andres ja Mart ei luba üksteisel täielikeks loomadeks muutuda, muidu jõuaks nad enne klassikokkutuleku algust täis peaga vist pooled Eesti naised ära vägistada.

Minu usk "Klassikokkutulekusse" hakkas kaduma esimese 15 minuti möödudes, kui algas üks väga pentsik seksistseen (mille peale keegi isegi ei itsitanud) ning jõudsin äratundmisele, et tegemist oluliselt nilbema ja maitsetuma filmiga kui ma oodata osanuks. Olles nüüd andnud väga kurja hinnangu küsitavale huumorile, millega "Klassikokkutulek" südameid püüab võita, tuleb siiski rõhutada, et nii Malmsten, Anderson kui debütant Kõrvits esinevad siin tuntava enesekindlusega ning film vähemalt püüab omal lapsikul moel öelda midagi keskea ja sellega kaasnevate kõhkluste-kartuste kohta, kuid siirast või tõeliselt tähelepanelikku muljet antud loost ei jää. Kui kolm peategelast käituks meeldivamalt ja muretseks mõistlikumate asjade pärast kui näiteks hemorroidid, tahaks neile ehk rohkem kaasa elada.

"Klassikokkutulek" on kokkuvõttes selline positiivne ja mingil määral meelelahutuslik film, mis arvatavasti kellegi tundeid sügavalt ei riiva, kuid ega ta hästi koos püsida taha, koosnedes suuresti juhuslikest mittemidagiütlevatest episoodidest, ja kannatab odava huumori pärast, mis ei pane niivõrd naerma, kuivõrd nina krimpsutama. Kui sa arvasid, et pärast "Dirty Grandpa'd" enam tänavu kinolinal mehe suguelundeid ei näe, oled rängalt eksinud!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar