Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 7. veebruar 2016

"We Are Monsters" (2015) / "The Time Guardian" (1987) / "The Nest" (1988)

"We Are Monsters" (2015)

Primitiivne, hõre ja loomulikult läbini koletu, aga vähemalt väga lühike rape and revenge film "We Are Monsters" tundub oma täielikus traditsioonilisuses olevat austusavaldus sellele vastuolulisele žanrile, mille hiilgeajad jäävad 70ndatesse. Samast kümnendist võiks pärit olla ka antud film, mis on lihtsalt peletavalt arhailine ega suvatsegi leida vabandusi sadismile, mis seda täidab. Antud teose puhul paistab silma, et tüdruk, keda siin psühhopaatide kamba poolt metsa vahel piinatakse, on julgem, vintskem ja jutukam kui justkui harjunud nägema. Ühtlasi lõbustas mind tema ebakindlus, kui saabus võimalus ta vangistanud psühhopaatidele koht kätte näidata — on küll näha, et kuigi naine tahab vägistajatest sitakottidele nii palju haiget teha kui võimalik, näib see tema jaoks meeletult raske ja psühholoogiliselt nõudlik. Sedalaadi kättemaksufilmides meeldivad mulle just ebalevad tüübid, kes peavad natuke julgust koguma, et vägistaja kastreerida vms. Ega rape and revenge filmid olegi aastakümnete jooksul märgatavalt arenenud või muutunud, nii et jätkuvalt võib öelda, et kui oled näinud ühte, oled näinud neid kõiki... ja see üks peaks ilmselt olema 1972. aasta "The Last House on the Left" meie seast mullu lahkunud Wes Cravenilt või "I Spit on Your Grave" (mida soojalt soovitan vaadata kultusfilmide eksperdi Joe Bob Briggsi helikommentaariga, muide). Käesolev variatsioon Rootsist, amatöörlik ja nüri nagu ta on, paneb lihtsalt täiega haigutama.

"The Time Guardian" (1987)

Suuresti James Cameroni filme jäljendav b-kategooria ulmekas Austraaliast, mille tegevus toimub vaheldumisi aastal 4039 ja aastal 1988. Esiplaanil on iseenesest mitte kõige viletsamad visuaalefektid, aga paraku ei leiagi film õiget rütmi, kannatab tuimuse-kohmakuse käes ning lugu ei paku midagi uut kellelegi, kes ulmežanriga natukenegi kokku puutunud on. Põhiprobleemiks vast jällegi, et see võtab ennast liiga tõsiselt. Depressiivselt tumedas tulevikumaailmas toimuv kaootiline mürgel muutub varakult väsitavaks, aga õnneks filmi kenasti teenival Austraalia loodusel silm puhkab. Ikka ja jälle meenusid "The Terminator" ja need möllused mänguasjareklaamid lapsepõlvest. Suhteliselt mittemidagiütlev seiklus. Lõputiitritest paljastub, et sound recordistiks oli keegi Toivo Lember. :)

"The Nest" (1988)

Roger Cormani Concorde Picturesilt pärinev "The Nest" pakub kõike, mida ootaks madalaeelarveliselt 80ndate õudusfilmilt nimega "The Nest" (või lihtsalt Roger Cormanilt). Ei midagi rabavalt originaalset või ennenägematut just, aga mulle täitsa passis, suuresti tänu isikupärastele tegelaskujudele, ühtaegu maalilisele ja salapärasele tegevuspaigale ning lahedalt jäledatele monstrumitele, keda kohtab filmi lõpposas. Monstrumite välja ilmudes on veidi liiga tugevalt tunda teiste õudusfilmide mõjutusi (võiks öelda, et ühes stseenis on mu lemmikfilmi, body horrori klassikat "The Fly", lausa häbematult kopeeritud), aga mu meel läks täitsa rõõmsaks, kui mõistsin, et lisaks kurjade väikeste prussakate hordidele tuleb peategelastel pista rinda ka näiteks inimese ja prussaka lägaste hübriididega, keda naljalt laiaks litsuda ei saa. Ühesõnaga pole see lihtsalt "Arachnophobia" prussakatega vms nagu mulle esmapilgul tundus, vaid midagi veidramat ja ulmelisemat. Saareke, kus mõrvarlikud prussakad pealetungi korraldavad, on nii mõnusalt päikeseline ja soe, et tahaks kohe sinna kolida, olgugi et sealse North Porti linnakese meer on vastutustundetu tolgus. Filmis on üpris markantne ka inetu 80ndate mood, aga see teeb vaatamise lõbusamaks!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar