Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 25. märts 2016

"Batman v Superman: Dawn of Justice" (2016)

Läksin paljude poolt vihatud, paljude poolt hinnatud Zack Snyderi lavastatud "Batman v Superman: Dawn of Justice'it" vaatama ülimadalate ootustega ja seda kahel põhjusel. Esiteks: kriitikud on kauaoodatud koomiksifilmi vastu ütlemata kurjad olnud — 30% Rotten Tomatoesis on erakordselt vilets tulemus. Teiseks: samuti Zack Snyderi käe all valminud Supermani-lugu "Man of Steel" tekitas minus sügavat vastumeelt. See oli rõõmutu, elutu ja lausa inetu konstruktsioon täis lammutamist ja halamist, mis pani tundma, et mind vägistatakse. Täna, kallis lugeja, saigi vägistamine jätkuda... ja see oli nii ränk, et "Spotlighti" tüübid tahaks sellest loo kirjutada. "Batman v Superman: Dawn of Justice" on depressiivne hümn kaosele ja kannatamisele; Zack Snyderi oma Frankensteini koletis, üdini kohmakas, hale ning rumal.

Istudes kinosaalis ja jälgides suurte silmadega filmi jahmatavalt lohakat narratiivi lahti rullumas, tundsin ennast nagu imik, kellele topitakse vägisi suhu ebamäärast kahtlast värvi toitu, ja ühel hetkel hakkasin meelekindlalt uskuma, et võib-olla õnnestuks mul oma pudelivesi võluväel viinaks muuta, sest mis muu oleks aidanud seda tohuvabohu kergemini üle elada. Tõesti, kas see ei peaks olema film superkangelastest? Kui ma mõne hädise vanamoori ilusti üle tee aitan, olen ma ka rohkem superkangelane kui "Dawn of Justice'i" Batman ja Superman, kes võiks lihtsalt oma kostüümid eBay's müüki panna ja teenitud raha kulutada teraapiale, sest käesolev film on kummaliselt raskemeelne kahe ja poole tunnine demonstratsioon, et täpselt seda kaks vägilast enim vajavad. Ütlen ausalt, et ei ole kuigi põnev jälgida, kuidas need pidevalt mossitavad riiukuked põhimõtteliselt selle nimel võistlevad, kes kahest on sooja kallistuse rohkem ära teeninud, kummagi näol tõre ilme, nagu nad oleks just sita sisse astunud või teada saanud, et neil on tripper.

Hetkeks, kui manatakse välja Doomsday — maruvihane maaväline koll, kes palju ilastab ja möirgab ning ideaalselt mõne Iron Maideni albumi kaanele passiks —, olin ma Snyderi traagilisest spektaaklist täiesti tüdinud. Muuseas, isegi aastaid vanas "Lord of the Ringsi" triloogias on veenvamaid jeekimeid nähtud, see lärmav elukas on väärt näide kehvapoolsest CGI'st. Kui ma poleks tänu treilerile teadnud, et Superman, Batman ja Wonder Woman sellist junni klohmima peavad hakkama, oleksin teda nähes ehmatusest pikali kukkunud. Wonder Woman ei täida filmis erilist eesmärki, andes lihtsalt subtiilselt märguande, et tulemas on lisa ja kohtume tegelastega veel.
Snyderi kaitseks peab ütlema, et visuaalselt on tema filmid jätkuvalt väljapaistvad. Tõepoolest, "Dawn of Justice'is" on mitmeid hästi lavastatud meeleolukaid stseene ja stiilseid kaadreid, aga selle üle paisutatud, vaevu koos püsiva mürgliga tõestab mees lõplikult, et on loo jutustamises sama osav kui mõni jota, kes lahendab kell kaks öösel kõrtsis jumal teab mitmendat õlut ja tahab järsku rääkida sõbrast, keda pole viimased 20 aastat näinud. Süžeeliselt on film uskumatult nõrk, justkui oleks kolm eraldiseisvat filmi hooletult kokku traageldatud.

Pisut näitlejatest. Henry Cavill on kadestusväärselt ilus tüüp, kelle nägu on kui luuletus, aga see film lihtsalt ei luba talle soodsaid võimalusi särada, eelistades fookust hoida rohkem Batmanil ja kujutades Supermani tujuka ülemeeliku tüübina, kes alati möliseb. Mu poiss Ben Affleck, nagu me teame "Jay and Silent Bob Strike Backi" põhjal, oli the bomb filmis "Phantoms" ja ausalt öeldes ei valmistanud ta pettumust ka Bruce Wayne'ina, kes sarnaselt kosmosest pärit konkurendile armastab palju pillida. Kumbki kangelane siin eriti ei naerata, ütleme nii. Nautisin Jesse Eisenbergi Lex Luthorit, aga teda jälgida on rohkem lõbus kui huvitav, sest rokkstaari soenguga kurjami motiivid pole teab mis erutavad ning mees ei tee filmi vältel suurt midagi peale maaniliselt ringi kargamise ning kreeka mütoloogiast või matemaatikast jahumise. Mulle sellised karismaatilised psühhopaadid lähevad alati peale ja vastupidiselt kahele tüli kiskuvale "kangelasele" on temas vähemalt mingisugust energiat — arvata võib, et Eisenbergi osatäitmist sponsoreeris Red Bull. Midagi tõeliselt erutavat ma filmist ei leidnud.

No jah, Batman kakleb päris vägevalt vahepeal, rakendades igasugust lahedat atribuutikat (meenus korduvalt "Arkhami" videomängude seeria) ning pildiliselt on mõjuvalt tumedal "Dawn of Justice'il" kordades rohkem isikupära ja stiili kui näiteks Marvel Cinematic Universe'i filmidel, aga lugu on liiga kaootiline ja laialivalguv, et seda siiralt nautida saaks. "Dawn of Justice" paotab meile, et superkangelase elu on piinarikas (ka siis, kui ta juhtub olema miljardär) ning sedasama on ausalt öeldes ka film ise.

4 kommentaari:

  1. Tere Ralf, olen ikka-jälle Sinu postitusi lugenud, aga pole kunagi kommenteerimiseni jõudnud. Eile peale seda, kui plaanid kinno Dawn of Justice'it olid tehtud, märkasin Sinu blogis ka vastavasisulist postitust. Kuigi ma tavaliselt igasuguste action-fimide fänn pole, siis Superman, Batman ja Spiderman jms ikka oma headuses köidavad.
    Lugesin Su loo läbi ja no tõesti tekkis tunne, et ehk ikka ei läheks seda vaatama, aga kuna lubadused olid antud ja plaanid tehtud läksin. Ja Sinu kirjatöös ei pidanud pettuma - üks suur pudru ja kapsad, lugu oli kehvasti jutustatud, seda ehtisid paljud lüngad, palju arusaamatut, mõttetut meeleärritust. Lõpupoole ma hakkasin juba naerama, olin ainuke terves puupüsti saalis :D hahahaa! Sinu sõnad olid nii õiged: "...kaootiline ja laialivalguv, et seda siiralt nautida saaks. "Dawn of Justice" paotab meile, et superkangelase elu on piinarikas (ka siis, kui ta juhtub olema miljardär) ning sedasama on ausalt öeldes ka film ise." Aitäh, et minu maailma avardasid. Järgmiste kordadeni!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ohhh baby! Aitäh toreda kommentaari eest ja häid filmielamusi!
      Loodetavasti Justice League'i filmid ei tule sellised piece of crapid.

      Kustuta
    2. :D Ei ole tänu väärt, kõik klappis kenasti, sünkronisatsioon :)
      Jah, parem oleks, mingeid suuri muudatusi oleks vaja.
      Ahjaa, näitlejate osas ka, palju häid näitlejaid oli, aga nende erilisus ja näitlemisoskus ei tulnud välja. Eisenberg vaatamata tema pahalase rollile oli väga-väga nauditav, ta mängis nii hästi sellist närvilise olekut. Aga selline ta on ju alati oma rollides ;)

      Kustuta
    3. Te kaks ei oska ikka üldse filme hinnata.

      Kustuta