Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 4. märts 2016

"Hot Girls Wanted" (2015)

Kuigi elan üksinda, on mul kombeks külastada keskmise mehe üht lemmikportaali PornHub millegipärast incognito mode'is, mis tähendab, et reklaame eemaldav uBlock on välja lülitatud. Näen niisiis alati sealseid reklaame ja imestan muudkui, kui trendikaks paistab olevat muutunud odav porno, mida võiks kutsuda agressiivseks, suisa brutaalseks (ma ei ole teab mis suur pornosõber, aga kui asjad peaks niikaugele minema, eelistan vanamoodsamat värki).

Nii kurb kui see ka poleks, ongi selles tööstuses teadupärast üksjagu madala enesehinnanguga naisi, kes lubavad endaga koledalt ümber käia, ja see on neilt lausa eeldatud, kui soovivad, et nende karjäär edeneks. Ja selliste naiste arv kasvab eksponentsiaalselt. The Independent avaldas mõne aja eest väärt artikli, kus endine pornostaar Lisa Ann jagas oma mõtteid sel teemal. Netflixi dokumentaalist "Hot Girls Wanted" paljastub (no pun intended), et aina suureneb ka nõudlus amatöörporno järele, mida toota ongi sedavõrd kerge, sest pornos osalemisest huvitatud noorte tüdrukute arv on pehmelt öeldes hirmutav ning tänu internetile ja konkreetsemalt sotsiaalmeediale on neil mugav "jalga ukse vahele saada". Ilmselt lihtsamgi, kui lähimas Starbucksis baristaks saada.

Film räägib vahepeal ka mainitud agressiivset tüüpi pornost, mida mainisin, tutvustades näiteks terminit, mida ma varem isegi kuulnud polnud: forced blowjob. Nii-öelda traditsioonilist pornot vahitakse nii aktiivselt, et see muutub lõpuks igavaks, ja eks siis hakataksegi taga ajama käredamat kraami.
Twitter, reedab film, on iga algaja pornonäitleja edu võti, sest kummalisel kombel ei ole seal pornograafilised pildid-videoklipid keelatudki, aga jälgijate paljusus ei tähenda, et sul saab antud tööstuses pikk teekond olema — kui sinu karjäär ühe aasta kestab, oled enda turundamises täielik geenius. Amatöörporno maailmas kõik tüdrukud lihtsalt tulevad ja lähevad.

Aga parem vist ongi, et pornotööstusesse ronivad tüdrukud, kes ütlevad kõigele jah nagu Jim Carrey tolles debiilses komöödias, ei sööda selle inetu masina poolt ära, vaid sülitatakse välja — nii saavad proovida turvalisemaid ameteid. Valgustav, aga ka kurvastav dokk. Kurvastav ennekõike põhjusel, et see tuletab meelde, et nüüdisajal puutuvad inimesed pornograafiaga juba lapsena kokku, sest see on nii kergesti kättesaadav, ja selle pidev vahtimine nooruseas ei ole kuidagi kasulik. Liiga palju on mehi, kes näevad naisi objektidena, ja naisi, kes lasevad end objektidena kohelda (eriti need, keda lapsena pilastatud ja/või pekstud muidugi).

Filmis on terve hulk häid näiteid niisugustest tüüpidest, aga õnneks suhtub see noortesse hakkajatesse pornonäitlejatesse poolehoidlikult, mõistes, et töö äärmuslikkusest hoolimata on tegemist täiesti normaalsete inimestega. Ega see mingi põhjapanev dokumentaal pornotööstuse telgitagustest ei ole, aga tore, et räpase ameti valinud näitsikud oma elust ja tööst rääkida saavad, sest videotes, kus ollakse neid harjunud nägema, on neil suu täis (vabandust väljenduse eest). Pärast vaatamist on muidugi tunne, et tahaks vannis liguneda. Mul on nüüd eriti hea meel, et olemas lahe liikumine nimega NoFap.

P.S. Kui sulle torrentid võõrad ja sul on Netflixi tellimus, saad seda mõistagi sealt vaadata!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar