Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 3. märts 2016

"Sisters" (2015)

Energiline komöödia kahest täiskasvanud õest, kes saavad teada, et vanemad võtnuks nõuks maha müüa maja, kus nad üheskoos üles kasvasid, ja otsustavad vanade aegade mälestuseks korraldada seal metsiku peo, kuhu kutsuvad kõik kunagised tuttavad. Filmi vaataja jälgib üha pöörasemaid mõõtmeid võtvat läbu piltlikult öeldes läbi akna ja võib tõenäoliselt imestama hakata, kas saaks ajaga midagi targemat ette võtta.

Aastate jooksul korduvalt koos töötanud Tina Fey ja Amy Poehler, kes isegi mitu korda Kuldgloobustel koos õhtujuhtideks olnud, moodustavad kahtlemata toreda tandemi, aga ehmatavas koguses genitaalidele-uimastitele keskenduvaid kilde sisaldav "Sisters" on rohkem piinlik kui koomiline. Ja ma ütlen seda valutava südamega, sest võtsin filmi ette teadmisega, et naissoost koomikud on vaimukamad kui sageli arvama kiputakse (vastupidist arvavad jälle paljud mehed, kes ei nautinud võrratut "Bridesmaidsi").

Süüdi pole antud juhul muidugi niivõrd Fey ja Poehler, kes on särtsakad nagu ikka, vaid ilmetu stsenaarium, mille autor Paula Pell tuli nähtavasti paljude naljade peale küünelaki eemaldamise käigus atsetooni sisse hingates. "Sisters" on üks filmidest, mida oli osatäitjatel kindlasti lõbus teha, aga mida pole eriti lõbus vaadata. Mind painas, et lahku kasvanud impulsiivsed õed Kate ja Maura on nii ühesugused — kui nende iseloom oleks vastandlikum, kulgeks komöödia ehk huvitavamalt. Kuidagi häiriv on tunda, et kui peaosaliste dialoog omavahel ära vahetada, jääks filmi dünaamika samaks. Kate peaks olema kaine ja targem vanem õde, aga tegelikult lollitavad nad samamoodi ja seejuures on kumbki päris riivatu suuvärgiga. Tegemist häbitult vulgaarse komöödiaga, kus ingleid pole.
"Sisters" pole sellevõrra elavam, et jälgib mitte üheainsa, vaid kahe vitaalse naise äpardumisi kähku kontrolli alt väljuval sümboolsel peol, kus domineerib lärmakas tantsumuusika. Kuigi Maura on lahutatud ja üksildane, Kate'il probleeme teismelise tütrega ning õdede suhe vanematega just ideaalne pole, ei oska film ka öelda midagi mõistlikku perekonna kohta.

Mind ei huvitanud, et tüdrukud tänu korraldatud üritusele lähedasemaks saavad, sest nad tunduvad algusest peale piisavalt lähedased. Pole õieti haavu, mida parandada. Kuna neiud on äravahetamiseni sarnased ja sõbralikult pidu üheskoos juhivad, puuduvad siit põnevad konfliktid. Pinget ei ärata ühtlasi küsimus, millal üks neist lõpuks basseini roobib, sest hullu pidutsemist ja sellega kaasnevaid tagajärgi on juba kujutatud kümnetes Hollywoodi komöödiates. Kui paljusid suudab enam naerutada vaatepilt kogemata narkoga liialdanud paksukesest, kes peenise värvipotti pistnud?

Ekstreemsuselt ei suuda ulmeliselt sõgedat "Project X'i" nagunii ületada ükski teine komöödia peost. Mind pani muhelema vaid koht, kus Kate räägib telefoni teel vanematega, kes ei tea midagi nende korraldatud katastroofilisest läbust, ja kinnitab neile, et vaatab õega "Risky Businessi" — 80ndate filmi, kus Tom Cruise'i mängitud jõnglane peo korraldab, kui üksi koju jäetakse. Teema pole niisiis midagi kaugeltki uut. Nii huumori, tegelaste kui loo poolest on "Sisters" hõre komöödia, eriti palju viisakama ja tähelepanelikuma "Baby Mama" kõrval, kus samuti Fey ja Poehler peaosades olid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar