Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 20. aprill 2016

"Holidays" (2016)

Õudusžanris on antoloogiafilmid kujunenud päris trendikaks, kuid väheseid neist julgeks soovitada — käesoleval sajandil valminutest jätnud isiklikult hea mulje "Trick r Treat", kaks esimest "V/H/S'i" osa ("V/H/S/2's" olnud košmaarne "Safe Haven" kummitab mind tõtt-öelda siiani) ning mingil määral "The ABCs of Death". "Holidaysist" leiab kaheksa pikantset õuduslugu, mis kõik keskenduvad mõnele tuntud pühale. Kusjuures ühe neist ("Halloween") kirjutas-lavastas rohkem nupukate komöödiate poolest tuntud Kevin Smith, nii et autorite seas arvestatavaid tegijaidki.

Antoloogiafilmid mulle ses mõttes passivad, et näed põhimõtteliselt järjest mitut iseseisvat lühifilmi ja suure tõenäosusega on vähemalt paar neist asjalikud. Lisaks Halloweenile on "Holidaysis" näiteks veel sõbrapäeva, lihavõtete ja loomulikult jõuludega seotud lood, üks grotesksem kui teine. Nii stiili kui tooni poolest on lõigud küllaltki erinevad. Mõned morbiidsed ja rõõmutud, mõned jälle rohkem anekdootlikud, aga hea maitse piire ei ületa vaieldavalt ükski — tõtt-öelda on see vist viisakaim ja elegantseim õudusantoloogia, mida kohanud. Paadunud gorehoundidele pole sel suurt midagi pakkuda. Vaid Kevin Smithi vulgaarne "Halloween", mille nimi võiks olla "Kurjade camgirlide kättemaks", mõjus infantiilse katsena šokeerida.

Õõvastavatest ideedest üldiselt puudust ei tule: "Easteris" külastab väikest tüdrukut sümboolne värdjalik peletis, keda naljalt ei unusta, "Mother's Day" räägib igast seksuaalvahekorrast rasedaks jäävast naisest, kes viimases hädas otsustab osa võtta ekstreemsest tseremooniast jne. Mulle ei jäänud muide märkamatuks, et pea igas loos figureerivad tugevad naistegelased, nii et teatud mööndustega võiks "Holidaysi" lausa feministlikuks kutsuda. Õudusantoloogiate fännid ei pea ajaviitelises "Holidaysis" vast pettuma — kui "Halloween" välja arvata, on kõik lõigud mingil moel andekad ja stiilikalt lavastatud. Isikliku lemmikuna tooksin välja eleegilise "Father's Day".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar