Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 20. aprill 2016

"Road Games" (2015)

Olles suvitanud päikeselisel Prantsusmaal, loodab Inglismaalt pärit üksik uitaja Jack pöidlaküüdiga Calaisi saada, et seal laevale minna ja koju naasta, kuid see ei pruugi niipea õnnestuda, sest ükski mööduv auto ei taha noormeest peale võtta. Kohtudes teise ränduriga nimega Véronique, saab Jack teada, mis põhjuseks võib olla — nimelt pelgavat kõik ohtlikku maanteedel tegutsevat sarimõrvarit. Hääletajate tandem saab õige pea abi kohalikult onklilt, kes kutsub nad ööseks enda uhkesse koju ning tutvustab seal Jackile murelikuvõitu ameeriklannast abikaasat. Võõrustajate ülevoolavast külalislahkusest hoolimata aimavad omavahel sõbrunenud Jack ja Véronique aga, et neid ei maksa täielikult usaldada. Ruttu tuleb välja, et mees kaldub agressiivsusele ja tema napisõnaline nainegi paistab midagi varjavat. Nagu sellest vähe oleks, läheb õhtusöögi ajal loomulikult jutt ka ümbruskonnas hirmu külvavale tapjale — nimelt olla alles hiljuti leitud lähedusest tükkideks lõigatud surnukeha. Jack saab lisaks teada, et tal pole lootust lähimate päevade jooksul koju saada, kus teda ootavad kannatamatult vanemad, sest sadamalinnas Calais toimuva streigi tõttu praamid ajutiselt ei sõida.

"Road Games" on ilmekas ja intrigeeriv väike Euroopa thriller, mis äratab imetlust ennekõike eheda tegevuspaiga pärast. Kes võinuks arvata, et ka ruraalsel Prantsusmaal võib mütata sadistlik maniakk? Mõistagi meenutas "Road Games" mulle vahepeal palju brutaalsemat "High Tensionit". Näitlejatest väärivad esiletoomist Frédéric Pierrot, kelle poolt mängitud mees tundub iga hetkega üha ohtlikum, ja üks mu suuri armastusi Barbara Crampton ❤️‍, kes võluval kombel räägib siin nii inglise kui prantsuse keeles ning toob oma malbete taevasiniste silmadega muidu jahedavõitu filmi rohkemgi soojust kui taevas särav päike. Kahekeelsus on "Road Gamesi" üks säravaid omadusi. Nimelt tekib paar olukorda, mis sellevõrra ärevamad, et Jack prantsuse keelest aru ei saa. Kärsitumat vaatajat võib küll frustreerida "Road Gamesi" rahulik tempo — tegemist aeglase filmiga, mis tõeliselt pinevaks muutub alles viimases kolmandikus —, kuid karakterid on leidlikult suhestatud ja tekitavad muudkui küsimusi, nii et üksluine see pole. Turgutavalt mõjub ka mitmekesine filmimuusika, mille loomisel isegi süntesaator mängu võetud. Kvaliteetsete žanrifilmide sõpradel tasub "Road Gamesile" pilk peale visata. Värskendavalt vanamoodne ja stiilikindel psühholoogiline põnevik kodust kaugele sattunud noorsandi hirmsatest läbielamistest totaalses pärapõrgus. Soovitaks ka 1981. aasta "Roadgamesi".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar