Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 6. aprill 2016

"The 5th Wave" (2016)

Pärast mitut üha hävituslikumat rünnakut maaväliste jõudude poolt ehk lainet, mis muu hulgas toonud kaasa meeletud üleujutused ja surmava gripiepideemia, on suurem osa maailmast muutunud laastatud tühermaaks. Ellujäänute seas on teismeline tüdruk nimega Cassie, kes uitab kartlikult ringi, püüdes üles leida üsna jaburatel asjaoludel kaduma läinud nooremat venda. Nii nende isa kui ema on surnud ning Cassiel pole võimalik kedagi usaldada, sest tulnukad, kes saanud nimeks The Others, on hakanud siiani elus püsida suutnud inimeste kehasid üle võtma ja kontrollivad neid nagu nukke. "The 5th Wave" põhineb Rick Yancey samanimelisel ulmeromaanil, mis on esimene triloogias, ning kuulub — kui see juba ilmselge polnud — "The Hunger Gamesi", "Divergenti", "The Maze Runneri" ja teistega samasse kategooriasse.

Järjekordne teismelistele mõeldud ulmekas, kust leiab ka õige palju romantikat, sest nagu Katnissil, on ka Cassiel tervelt kaks kavaleri — äkki aitab juba neist kuradi armukolmnurkadest?  Edu korral oleks sellele võimalik järgesid toota, aga "The 5th Wave" osutus kõike muud kui edukaks. Ühendriikides pole film suutnud niigi väikesevõitu eelarvet tasagi teenida ning kriitikud on selle vastu eriti mürgised olnud. Ootused olid seetõttu äärmiselt madalad ja võib-olla seepärast ma filmi otseselt ei vihanudki... vähemalt alguses. Parajalt lame ja šablooniline Hollywoodi jama küll, aga üht-teist meelepärast mina kui alien invasion žanri huviline siit enda jaoks leidsin. Mulle vähemasti istus, et film on küllaltki otsekohene ega sunni publikut mõistatama, mis katastroof maailma tabas — kohe alguses öeldakse välja, et tulnukate sissetungi tulemus. Loogikaga film paraku ei hiilga, IMDb boardil on kõik üksmeelel, et loos rohkem auke kui Šveitsi juustus.
Ma igal juhul nautisin mitmeid põgusaid hetki, näiteks kui Cassie näeb esimese laine saabudes läbi kooliakna lennukit taevast alla pudemas või peab vennaga puu otsa ronima, kui järsku ilmub metsik tsunami. Lõviosa eelarvest kulus nähtavasti digitaalefektidele, mille abiga loodud globaalset destruktsiooni kujutavad stseenid, sest kuni kulminatsioonini ei toimu filmis suurt midagi peale üksikute tulevahetuste ning metsas kooserdamise. Ei lähe kaua mõistmaks, et "The 5th Wave" pole pooltki nii ambitsioonikas kui eelmainitud analoogilised filmiseeriad. Loo kõrvaltegelastest ei hoolinud ma absoluutselt. Sellistes filmides on love interesti(de) rollis alati mittemidagiütlevad tõmmud poisid, kellel sama palju karismat kui kartulil. Ja ega ma üpris iseloomutut Cassiet kehastavast Chloë Moretzist ka jätkuvalt vaimustuses pole, tal on alati ühtaegu uimane ja üllatunud ilme, mis mind koledasti häirib — kui maaväline oht on su planeediga suht üks-null teinud ja sa ei saa enam püstolit käestki panna, võiks ju natuke keskendunumat nägu teha. Moretzi ja Alex Roe vahel keemiat null, mul oli täiesti suva, kas nad koinivad lõpuks või otsustab Cassie hoopis hädisema Ben Parishi kasuks, kellega koos keskas käis. Oh jah... "The 5th Wave" on vastikult tuttavlik ja üksluine kallis b-film neile "The Hunger Gamesi" fännidele, kes rahulduvad ka palju magedama kraamiga. Pidades jälle silmas, et "Divergenti" surmigavat esimest jagu ei jaksanud lõpunigi vaadata, võinuks hullemini minna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar