Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 26. aprill 2016

"The Jungle Book" (2016)

Igaühele tuttava Rudyard Kiplingi loo ainetel põhinev "The Jungle Book" on silmatorkavate eriefektidega suurustav spektaakel lastele, kust leiab vaid ühe inimtegelase huntide poolt üles kasvatatud Mowgli näol ning terve hulga rääkivaid loomi, üks ärritavam kui teine. Vähemalt pole see liialt rõõmukas ja pungil tüütuid laule nagu Disney menuk 1967. aastast, ehkki antud käsitluseski näeb Mowglit ja meelembest karu Balood juhuslikul puhkehetkel laisalt jões triivimas ning koos lustakat laulunumbrit esitamas. Niisugused põhiliselt arvutis valmis tehtud 3D formaadis seiklusfilmid suudavad mind harva vaimustada — novaatorlik megahitt "Avatar" tekitab isiklikult lausa põlgust — ning "The Jungle Book" pole erand. Visuaalselt on see üle keskmise imestusväärne, ent kahjuks ei tundnud ma kordagi, et ükski Mowgliga seltsiv džungliloom autentne on, mis tegi kuidagi raskeks sellesse kirjusse lugematuid ohte kätkevasse maailma sisse elada.

Pisut vaimustasid üksikud sünged stseenid, kus Mowgli ohtu satub, olles jätnud hüvasti tema eest hoolt kandnud huntidega, kuid film ei suuda veenda, et ülemeeliku looduses üles sirgunud poisiklutiga midagi halba sündida võiks. Tõredad mesilased, kellelt Mowgli vahepeal Baloo meeleheaks mett röövib, tunduvad vaat et ohtlikumadki kui Mowgli surma sooviv türanlik tiiger Shere Khan, kes figureerib kokku vaid 3-4 stseenis. Tema ja Mowgli vaheline kohtumine otsustavas finaalis pole seega teab mis põnev. Kuigi ikka ja jälle näeb ürgse metsiku looduse stiihiat, on tunne, et "The Jungle Book" peaks olema intensiivsem ja imposantsem, kerge tekkima — nii pealetükkivalt digitaalefekte rakendava Hollywoodi filmi kohta on see kahtlaselt distsiplineeritud. Lõputuna näiv džugel, kus Mowgli lidub ringi maratonijooksja sitkusega, näeb kaunis välja ning tema teele satub kõikvõimalikke päratuid loomi (kelle seast paljudel on pelgalt episoodiline roll), kuid keskmise täiskasvanu jaoks midagi erutavat või tähendusrikast "The Jungle Booki" juures pole. Erandiks ehk salakaval, sensuaalselt siuglev madu Kaa, aga temagi filmis paraku vaid paari minuti jagu. Läbi 3D-prillide vaatamiseks mõeldud "The Jungle Book" lihtsalt kasutab mugavat võimalust jutustada armastatud lugu kaasaegsete vahenditega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar