Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 27. mai 2016

"Grimsby" (2016)

Poleks iial arvanud, et saan nii öelda läbini obstsöönse jandi kohta, mille kõige jälgimas stseenis üks peategelastest mattub elevandi jäigastunud sugutist purskuva sperma alla, aga "Grimsby" (aka "The Brothers Grimsby") on jahmatavalt koomiline. See on muidugi puhtalt minu subjektiivne arvamus — kindlasti leidub inimesi, keda ajaks antud spioonikomöödia naerma umbes sama palju kui uudis lastekodus toimunud tulekahjust. Toon niisiis välja kaks peamist põhjust, miks "Grimsby" mind võlus. Esiteks: see on tõesti üle mõistuse rõve ja idiootne ega isegi püüa publikule võimalikult palju meeldida. Sa lihtsalt ei tee komöödiat, kus näeb elevante paaritumas nii detailselt, et isegi igapäevased Animal Planeti vaatajad ahmiks õhku, ja looda, et midagi nii jälki igaühe rõkkama paneb.

Teiseks: Sacha Baron Cohen oskab laitmatult mängida selliseid frukte nagu Nobby, jalkafännist kretiin, kelle ainsaks reaalseteks anneteks endale ilutulestikku ahtrisse torgata, tahtmatult lapsi teha ning õlut kaanida. Olles mitte vaimustunud Sacha Baron Coheni varasematest hittkomöödiatest ja pidades spioonikomöödiat kulunud žanriks, ootasin ma "Grimsbyst" kõige hullemat ja üllatusin kohe, kui andekalt Cohen antud tegelast mängib. Raske on mitte naerda, kui ta hüüab taibukusi nagu "I'm getting stiffer than a pedophile at Legoland."  Siinkohal on omaette plussiks, et tegemist tugevalt inglasliku Briti komöödiaga. Nobby teeb tegelasena veenvamaks tõsiasi, et on jalkahuligaan, kes kasvatab kodus ligi tosinat last — Ken Loach oskaks samast karakterist kindlasti väga rusuva draama vändata. Ka ei saa jätta mainimata Nobby salaagendist venda Sebastiani kehastavat Mark Strongi, kelle põhiülesandeks on karm välja näha, sporaadiliselt märulit teha ning Nobby seletamatu käitumise peale reageerida. Strong ennast selgelt häbistada ei karda. Pole kindlasti palju samavõrd lugupeetud näitlejaid, kes soostuks hulljulgelt osalema filmi nilbemates stseenides.

Olles üle paari aastakümne taas äärmiselt jaburatel asjaoludel kohtunud ning koostööd tegema sunnitud, saavad senimaani väga vastandlikku elu elanud Nobby ja Sebastian vaikselt üha lähedasemaks. Filmi nägemus vendlusest, olgugi et perversne, on isegi päris õnnestunud. Tõsi, šokeerivamad stseenid filmis võiks olla veidi lühemad või üldse olemata (need kuradi elevandid kummitavad mind siiani), kuid tervikuna töötab "Grimsby" jahmatavalt hästi, kulgedes kiires tempos ning kätkedes palju kiiduväärselt teravaid kilde. Filmi elavdavad ka mõned kineetilised GoPro kaameraga filmitud action-stseenid Ilya Naishulleri loomingu vaimus. Julgen "Grimsbyt" soovitada ainult sellele ühele protsendile maailma elanikkonnast, keda näiteks "Freddy Got Fingered" oma totaalses debiilsuses naerma ajab. Tundub, et heade naljadega on samamoodi nagu armastusega: leiad sealt, kust kõige vähem ootaks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar