Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 4. mai 2016

"How to Be Single" (2016)

Võib tekkida küsimus, miks pidasin mõttekaks "How to Be Single'it" vaadata, kui tean selles käsitletavast probleemist juba nagunii kõike, mida teada annab. Ühtlasi ei pea olema võlur nägemaks, et antud film on põhimõtteliselt tampooni ekvivalent — keskmisel mehel pole sellega midagi tarka peale hakata. No chick flickid juhtuvad olema üks mu suuri nõrkusi, nagu ka peaosatäitjate hulka kuuluv Dakota Johnson. "Fifty Shades of Grey" nägemisest saati on see särasilmne tibu mind lummanud nagu langev täht südaööl. ❤️‍ "How to Be Single'is" kehastab viimane noort õrnahingelist newyorklast Alice'it, kes enda sõnul vallaline olla ei oskagi.

Ja sobivamat kandidaati sellesse rolli on raske ette kujutada, kui kätte jõuab kurblik stseen, kus neiu mõistab, et tal pole mingit lootust eksi tagasi saada ning Johnsoni silmad kui võluväel spontaanselt uduseks lähevad. Nii liigutavat näitlemist pole seesuguses maotus Hollywoodi komöödias ammu näinud. Peale vaimustavalt graatsilise Dakota Johnsoni pole Alice'i ja tema lähedaste sekeldustest rääkiva "How to Be Single'i" juures midagi nimetamisväärset. Filmile ei tule seejuures üldse kasuks, et minu meelest üle mõistuse ärritav Rebel Wilson mängib siin järjekordselt tahumatut kiimas tibi, kes kõike kommenteerima peab. Mõtlesin "How to Be Single'it" vaadates korduvalt, et see on nagu rumalam ja ülbem "He's Just Not That Into You" ning avastasin hiljem, et kumbki film on kirjutatud sama stsenaristide tandemi poolt.

Antud komöödia, mille sihtgrupiks Cosmopolitani tellijad, mõjub frustreerivalt põhjusel, et see nii hädasti üritab vaatajale meeldida, teda naerma ajada ja suhete teemal harida ning jätab endast seetõttu hirmus võltsi ja lipitseva mulje. Film pole kuigi sidus, jälgides kindla loogikata kordamisi nelja naistegelast, kes aktiivselt meestega suhtlevad või vähemasti neile mõtlevad. Hüsteeritsema kippuv seksapiilne brünett Lucy, kes figureerib kõige tobedamates episoodides, mõjub üdini mõttetu karakterina. Kuigi film end selgelt nutikaks peab, kipuvad need naised vahepeal käituma uskumatult rumalasti. Justkui üheöösuhete propageerimiseks loodud "How to Be Single" töötaks palju paremini, kui oleks kitsam ja keskenduks ainiti Alice'ile, keda Johnson tõesti hoolikalt mängib. Kogu oma loomuliku veetluse juures on temas midagi tuntavalt haavatavat ja õrna.

Kuna "How to Be Single" on üllatuslikult pigem kurvatooniline kui koomiline, saab Johnson üksjagu võimalusi talenti demonstreerida. Paraku jääb temast väheks, et film heaks kiita. Ebakonventsionaalseid romantilisi dramöödiaid, mille tegelased peaks tunduma reaalsete inimestena, on tehtud lugematu hulk ja "How to Be Single" ei kuulu mingil juhul kihvtimate hulka, ükskõik kui palju kosmeetikat, kauneid kuldseid värve ja kurameerimist selles poleks.

2 kommentaari:

  1. Sulle vist tõesti meeldib Dakota. Minu meelest oli ta kohutav (alt igav). Ja seda põhimõtteliselt igas filmis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Begone, demon! Ja ära tagasi tule! :D

      Kustuta