Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 2. mai 2016

"They Found Hell" (2015)

Alati tunneb pärast HÕFFi lõppemist kiusatust õudusfilmide vaatamisega jätkata, nii et sihikindlalt valisin välja Syfy kanali toodetud "They Found Helli", mida üks IMDb's leiduv arvustus kirjeldab nõnda: "Fun and exciting Sci-Fi Channel creature feature". Tänavusel HÕFFil tundsingi, et programmis polnud piisavalt nii-öelda sarmikat saasta, nagu näiteks mõne aasta eest näidatud teos Filipiinidelt, kus külmkapp inimesi nahka paneb. Syfy kanal tähendab eranditult vildakaid eriefekte ja käesolev tükk ajaviitelist rämpsu pole erand — juba alguses näeb joonissarja "South Park" tasemel leeke ning kiskjalikku monstrumit, kellesarnastele ma ükskord videomängus "Doom 3" säru tegin. Aga no vähemalt ei raisata aega. Filmi keskmes olev seltskond noori satub unikaalse mängukonsooli moodi riistapuu tõttu põrgusse juba esimese kümne minuti jooksul ja imelisel kombel mõistavad nad hetkega, kus viibivad, olgugi et tegemist pole selgelt just teravate pliiatsitega. Kes vihkab pikki venivaid sissejuhatusi, võib "They Found Helli" vaadates orgasmi saada.

Filmi režissöör Nick Lyon, kes teinud näiteks sellised surematud menukid nagu "Bermuda Tentacles" ja "Annihilation Earth", pole mingi Can Evrenol, aga temagi nägemuses põrgust figureerivad igasugu soerdid ning määratu tumedus. Visuaalselt mingil määral paeluv b-film, aga raskesti jälgitav, sest mainitud seltskond läheb kohe täielikult lahku ja seejärel näeme vaheldumisi kõigi tegelaste individuaalseid kogemusi-nägemusi groteskses üleloomulikus paigas, kust pääseda näib võimatu. Tegelasi on umbes viis korda rohkem kui tarvis oleks — ma viskaks õigupoolest kõik välja peale rinnaka blondiini. Digitaalefektid mõistagi jätavad soovida, aga vähemalt pole nendega liialdatud. Üks pirakat kasvu loivav kaak, kes hirmus sarnane cenobite'idele või Nemesisele "Resident Evili" maailmast, näeb päris kihvt välja. Probleemideks lihtsalt seosetu juhuslik süžeekäik ning põrgulikult halvad näitlejad. Olles aastate jooksul kõikvõimalikku sodi näinud, tean ma "They Found Helli"-suguseid filme vaatama asudes loomulikult, et järgmisi Marlon Brandosid või Helen Mirreneid ei kohta, aga no need pärdikud ei tohiks tulevikus tööd saada. Tõesti jääb mulje, et osatäitjad ei mõista üldse, mis nad teevad või miks. Suvalise Syfy tehtud fantaasiafilmi kohta pole "They Found Hell" karjuvalt halb, hea ka muidugi mitte. Teatav ambitsioonikus päästab — nii külluslikku põrgut annab otsida. Isegi märgatavalt fallilisi olevusi silmab:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar