Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 7. juuni 2016

"The Nice Guys" (2016)

Värskendavalt retrohõnguline, muhe ja peadpööritav "The Nice Guys" on uus film Shane Blackilt, 80ndatest saati tegutsenud legendaarselt Hollywoodi stsenaristilt, kes lavastas umbes kümne aasta eest oma käsikirja põhjal nimetamisväärseks kultusteoseks kasvanud "Kiss Kiss Bang Bangi". Musta huumoriga vürtsitatud neo-noir "The Nice Guys", mis nupukuselt "Kiss Kiss Bang Bangile" oluliselt alla ei jää, viib vaataja 1977. aasta Los Angelesse, kus tegutseb häbitu ja käpardlik eradetektiiv Holland March. Üksinda teismelist tütart kasvatava ja napsiga liialdava mehe jaoks pole näiteks probleem võtta raha Alzheimerit põdevatelt vanamuttidelt, kes soovivad oma kaduma läinud abikaasa leida, olles ära unustanud, et abikaasa surnud ja mulda sängitatud.

Sündmustik hakkab lahti rulluma siis, kui Holland põrkab kentsakatel asjaoludel kokku muretu rusikavenna Jackson Healyga, kes teenib leiba inimestele kolki andmisega. Mehed, olgugi et vastandlikud, löövad peagi kampa, et leida üles tütarlaps nimega Amelia, ja satuvad pornotööstuse räpasesse maailma, sest Amelia on seotud pornotähe Misty Mountainsi surmaga. Meeste töömeetodid on pehmelt öeldes kahtlased ja mitmeid avastusi tehakse kogemata — ühes lõbusas stseenis joob Holland end peol täis ning satub laiba otsa, kui hädiselt mäest alla veereb.

Kuna treileri järgi tundub "The Nice Guys" kergemeelse ja stiilse komöödiana, kus huumor natuke kiiksuga, võib filmi vaadates üllatuda, kui mõnusalt absurdne ning energiline see tegelikult on. Peaosatäitjad Ryan Gosling ja Russell Crowe, kel paistab ütlemata lõbus olevat, moodustavad toreda isikupärase tandemi, kellega tahaks tulevikus veel kohtuda, aga kuna film pole just hullupööra tulusaks osutunud, võib järjest ilmselt vaid unistada.

Kahju, sest mitmeid ebakonventsionaalseid semufilme kirjutanud Shane Blacki talent stsenaristi ning režissöörina tuleb käesolevas enesekindlas eksperimendis suurepäraselt esile — nii maitsekaid ja vanamoelisi, aga ka teravaid komejante valmib kaasaajal haruharva. Ei saa öelda, et kõik naljad töötaks (publik oli kogu filmi jooksul üpris vaikne), aga veidratest keerdkäikudest pungil lugu, võrratu keemia peaosatäitjate vahel ning ahvatlev seitsmekümnendate aastate õhustik teevad "The Nice Guysi" tõeliselt atraktiivseks. See on lausa ainukordne armastuskiri vanadele semufilmidele ning noiridele, mille muhedamaid hetki mõneks ajaks meenutama jääb. Kui tihti saab kaasajal ikka kinos tunda, et vaatad mõnd kvaliteetset filmi 70ndatest, kus vinti väga üle keeratud?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar