Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 21. juuli 2016

"Lights Out" (2016)

"Lights Out", mille režissööri David F. Sandbergi samanimeline verdtarretav lühifilm vahepeal internetis laineid lõi, jutustab loo katkisest perekonnast, keda terroriseerib ainult pimedas tegutseda saav verejanuline deemon. Kondisel pikkade küünistega olevusel on kombeks muudkui kraapida, koputada, karata ning... kükitada. Võib-olla püüab ta pimedas parketile haisvaid kooke jätta? Noor kaunitar Rebecca ja tema õbluke väikevend Martin saavad end üleloomuliku olendi välja ilmudes kaitsta läheduses olevaid lampe põlema pannes, kuid need ei taha sellises olukorras üldse töötada, nagu need oleks ostetud soodukaga Koduekstrast. Hakkasin mõtlema, et talvises Eestis oleks antud kollil päris hea elu, kuna siis on teadupärast kogu aeg pime!

"Lights Out" võtab ennast väga tõsiselt, rääkides mitte ainult lampidest, vaid ka vaimuhaigusest ning sassiläinud perekonnasuhetest. Lisaks Rebeccale ja Martinile on loos nimelt oluline roll mängida nende emal Sophiel, kes vaevleb raske depressiooni küüsis ning on nime Diana kandva deemoniga lähedane. Tegemist psühholoogiliselt kaalukama õudusfilmiga kui arvata võiks, aga sellevõrra hirmsam ta paraku pole. Mulle meenutas nutune lugu vahepeal "Mamat", mis oli samuti režissöör Andrés Muschietti varasema lühifilmi täispikk versioon. Selgitus, kust Diana tuleb, miks ta just seda perekonda kimbutab ning valgust pelgab, pole hämmastavalt loominguline, kuid vähemalt õnnestub filmil otsad kenasti kokku tõmmata, et vaataja ei jääks segadusse. Ainus tegelane, kellel puuduvad emotsionaalsed probleemid, on Rebecca lipitsev peika, keda vaevab ainult soov oma riideid Rebecca koju jätta. Õhkkond on "Lights Outis" päris raskemeelne. Noorest peast vanemate juurest välja kolinud Rebecca on tige elutüdinud ema peale, kes leinab hiljuti surma saanud abikaasat. Martin on hirmunud, ei saa magada ning imestab muu hulgas, kas temagi võib olla hull, kui seda on ema.

Diana võiks iseenesest eksisteeridagi filmis metafoorina, aga "Lights Out" läheb siinkohal lihtsama vastupanu teed. See pimedas ringi kalpsav jeekim on vägagi reaalne ja, nagu lõpus välja tuleb, vajab lihtsalt kõvasti päikesekreemi. Hindan, et tegelastel on traagiline sisemaailm ja film püüab neist hoolima panna, aga õudukana jääb "Lights Out" paraku lahjaks ning seda põhjusel, et perekonna üleloomulik vaenlane olemuselt nii algeline on. Ta ei omanda loo kulgedes uusi võimeid ega muutu kuidagi hirmsamaks. Kui sa treilerit vaadates ei tunne, et ta on creepy, ei hakka sa seda filmi vaadateski tundma. "Lights Out" lühifilmis on kollil seejuures palju tontlikum lõust kui Dianal.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar