Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 20. juuli 2016

"Midnight Special" (2016)

Muljetavaldavate draamade "Take Shelter" ja "Mud" autori, vaieldavalt parimate selle põlvkonna USA filmitegijate hulka kuuluva Jeff Nicholsi värskeim film "Midnight Special" on alalhoidlik tumedates toonides ulmepõnevik üleloomulike võimetega poisist Altonist, kes on jooksus koos teda iga hinna eest kaitsva isa Roy ning tolle kamraadi Lucasega. Nagu nad oleks vampiirid, veereb kolmik kindla põhjusega läbi rustikaalse Texase ainult öösiti ning paranoia ei luba neil usaldada ainsatki võõrast. Tõeliselt erilise õrnaloomulise poisi kannul on ähvardav usukultus ühes valitsuse ninadega.

Passiivselt kulgev "Midnight Special" viib mõtted erilistest lastest mitmeid lugusid paberile pannud Stephen Kingile (menukirjaniku romaan "Firestarter" on märgatavalt sarnase sisuga), Steven Spielbergi müstilisematele teostele ning miks mitte John Carpenterile, kelle kuulsamates filmides domineerivad samuti öö ning primitiivne, kuid sünge atmosfääriline muusika. Kaasaegse filmitoodangu kontekstis mõjub "Midnight Special" sellegipoolest originaalse ja peenelt ilmeka autoritööna, mida läbivad salapära ning õrnalt tajutav soojus. Tähelepanu hoiavad üleval nii mõistatuslik (et mitte öelda ähmane) stoori kui sarmikad äratuntavad osatäitjad eesotsas igas senises Nicholsi teoses üles astunud Michael Shannoni ning Joel Edgertoniga. Talendikas Shannon paraku vahelduseks midagi erakordset ei soorita, näides lausa kahtlaselt välja lülitunud. Altoni papsi sobinuks õigupoolest mängima iga näitleja, kes suudab veenvalt surmtõsise ilme näole manada ja seda hoida. Peamiseks tõmbenumbriks samas vaiksevõitu lasersilmadega jõmpsikas.

Kuigi lugu keerleb unikaalse lapse ümber, on isaarmastuse ja usu teemadel mõtisklev film stabiilselt tõsine ning morn, ja mida tugevamalt avaldub Altoni erakordsus, seda tõenäolisem paistab, et tema teekond jõuab õnnetu lõpuni. Kindlasti ei maksa oodata Disney vaimus seiklust, kus jõnglane taevalaotuses Supermani kombel ringi lendab, ise homeeriliselt naerdes, ja trikkide eest autasuks pulgakommi ka saab. "Midnight Specialit" sobib ideaalselt öösel vaadata ning põgusad maagilised momendid, nagu hävituslike tulekerade sadu pilkasest öötaevast, võivad natukeseks kummitama jääda. Lummava ideega ulmeka kohta on film kummaliselt pingevaba ja hõre ega tundu sama sügavalt läbimõeldud kui Jeff Nicholsi eelmised draamad, aga suudab lõppedes äratada tunde, et said osa millestki tagasihoidlikult kosmilisest ja imepärasest.

2 kommentaari:

  1. Ehh, mulle just Shannon väga meeldis. Lausa muljetavaldavav oli. Ta mängis isarolli just sellisena nagu see sellises olukorras mu meelest peaks olema. Sest noh, enamasti meespeategelased sellistes filmides hakkavad vahendeid valimata maailma päästma ja lähedased on täiesti peast pühitud (heal juhul kirjutab stsenarist kahesekundilise kallistseeni iga kümne mindi kohta sisse vms).

    Shannoni vaikset kannatamist vaadates kangastus mulle küll väga eredalt see aeg, kui ma lapsega haiglas olin möödunud talvel. Tema karakter tundus äärmiselt ehedana.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma muidugi ei tahtnud jätta muljet, nagu Shannon oleks kuidagi vilets olnud siin, aga seekord ei tundnud, et ta filmile hullult palju juurde andnuks. "Take Shelter" nt leidis tema annetele võimsamat rakendust. Muidugi selliseid veidrikke/hulle/psühhe kõige etemalt mängibki.

      Kustuta