Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 17. august 2016

"Kill Command" (2016)

Kes vähegi madalaeelarvelisi ulmekaid vaadanud, on ammu ära õppinud, et eriefektid pole tavaliselt nende tugevaim külg. Säästlikult tehtud futuristlikud filmid, kus möllavad tulnukad või robotid, suudavad vaatajat harva veenda ning mõjuvad halvimal juhul naeruväärselt. Aeg-ajalt juhtub aga väike ime ning satub ette pealtnäha lootusetu b-kategooria ulmekas, mis osutub kordades kvaliteetsemaks ning rafineeritumaks kui esmapilgul paistab, ja visuaalefektide spetsialisti Steven Gomezi debüüt "Kill Command" on üks sellistest. Olemuselt pole "Kill Command" palju enamat kui primitiivne futuristlik ulmemärul, kus rühm relvastatud sõdureid peavad uduses metsas võitlema intelligentsete agressiivsete robotite vastu (mistõttu võivad ruttu meenuda kultusteosed "Dog Soldiers" ja "Southern Comfort"), aga tänu fantastilistele eriefektidele edestab see muretult enamikke teisi samalaadseid, tundudes kümme korda kallim kui reaalselt on ning jättes sisse hea tunde, et nägid vahelduseks b-filmi, mille komplekssemate elementide kallal kõvasti vaeva nähtud. Kui näeksin eraldi üksikuid kaadreid "Kill Commandis" figureerivatest mõrvarlikest robotitest, julgeksin pakkuda, et need on pärit mõnest Hollywoodi filmist à la "Edge of Tomorrow". Steven Gomezist, kes filmi kirjutas, lavastas ning ka visuaalefektid lõi (talle kuulub firma Bandito VFX), võiks vabalt saada järgmine Neill Blomkamp või Gareth Edwards.

Eelarve väiksust silmas pidades on "Kill Command" visuaalselt tõesti väljapaistev ning erinevate üksikasjade peale on selgelt mõeldud (näiteks relvadel on märgatavalt võimas tagasilöök), kuid ohtralt lahingustseene sisaldava ulmemärulina film kahjuks hullupööra elamuslik pole. Mäletad, kuidas mainitud Neill Blomkampi menukas debüüt "District 9" kõigepealt imetlust äratas, sest Johannesburgis elavad humanoidid, nn prawnid, nägid nii realistlikud välja, ja siis õrnalt haigutama pani, sest kulmineerus kaootilise, mõttetult vägivaldse mürgliga? "Kill Commandiga" on enam-vähem sama probleem — palju aega ja vaeva nõudnud efektid on ägedad, aga kõik muu näib sellevõrra teisejärgulisem. Isegi action-stseenid ei suuda kaasa haarata, sest ellujäämise nimel võitlema sunnitud sõdurid on täiesti mittemidagiütlevad kujud, kellest mitte kui midagi teada ei saa. Alles hiljuti kirjeldasin sõbrale "Dog Soldiersit" kui täpselt nii head filmi, kui on üldse võimalik teha ühe metsamajakese, mõne sõdurimundris nudipea ning libahundikostüümides jorssidega, nii et ma ei pea seda hämmastavaks pärliks, aga vähemalt paneb see peategelastest hoolima, sest enne libahuntidega kokku põrkamist jutustavad nad üksteisele kurbi lugusid ja lolle anekdoote. "Kill Commandi" meeskonna liikmed ei taha sedagi teha, mistõttu pole neil rohkem isikupära kui robotitel, kelle vastu nad lagedas tüünes metsas sõdivad.

Miljoni naela eest tehtud "Kill Command" on ennekõike suurepärane demonstratsioon, et staažikad visuaalefektide meistrid võivad olla tõelised MacGyverid, kui töötavad väsimatult ja varuvad kannatust. Film pole säravalt intelligentne või mõtterikas ning pakub lihtsalt kerget meelelahutust, aga mõnus tunne on kohata vahelduseks ulmekat, mis mikroskoopilisest eelarvest nii uhkelt üle on. Loodan, et autor Steven Gomezile avaneb nüüd palju uksi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar