Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 22. september 2016

"The Magnificent Seven" (2016)

"The Magnificent Sevenile", John Sturgesi samanimelise klassikalise 1960. aasta vesterni ligi 100 miljonit taala maksma läinud uusversioonile, tehti pilkupüüdev treiler, mis tõotas meeldejäävalt intensiivset kinoelamust, aga paraku pole Antoine Fuqua käe all valminud filmi juures suurt midagi intensiivset ning mõtlemisainet ei paku see ammugi. Oma kergemeelsuses täiesti kaalutu "The Magnificent Seveni" ainsateks tugevateks külgedeks on vanamoodne teostus ning sarmikad staarid eesotsas alati sümpaatsete Denzel Washingtoni, Ethan Hawke'i ning Chris Prattiga, ent kartmatute sangarite seltskond ununeb mõne tunniga pärast kinost lahkumist, olgugi et neid on tervelt seitse. Jah, kaks pikaldast lahingut filmis, mis leiavad kumbki aset tööstur Bartholomew Bogue'i türannia all kannatavas Rose Creeki linnakeses, on mänguliselt lavastatud, sest Fuqual jagub vastavat kogemust, kuid pikapeale muutub naeruväärseks, et linn, mida seitse vaprat kogu hinna eest päästa üritavad, kahurite ja lõhkeainega maatasa tehakse.

Kuna põhirõhk pandud ulatuslikule mürglile, peategelased võõraks jäävadki — Josh Faradayst (Pratt) mäletan praeguseks vaid nii palju, et mees armastab kavalaid kaarditrikke teha ja oma revolvritele naisenimed andnud. Ainus naistegelane, seitse palgasõdurit Rose Creeki kaitsma palkav Emma Cullen, räägib nii vähe, et tal oleks justkui keelatud seda teha, ja Peter Sarsgaardi poolt mängitud Bartholomew Bogue figureerib kõigest paaris-kolmes stseenis, ehkki täidab loos antagonisti rolli. Kuna Sarsgaard pärast kõige esimest stseeni umbes tunniks ära kaob (ta tõesti vaevu eksisteerib filmis), võib halvimal juhul üleüldse meelest minna, miks unine linnake hädas on. Ühesõnaga suurepärane näide kallist, kuid pealiskaudsest Hollywoodi filmist, mis ei pane korralikult kaasa elama ja mille lõppedes kahetsed, et sa ei saanud kangelasi õieti tundmagi õppida. Mul pole iseenesest midagi kerge meelelahutuse vastu, ent arvestades, kui harva kohtab kaasajal tähelepanuväärseid suure-eelarvelisi vesterne, tekitab kurbust, et "The Magnificent Seven" ei proovigi olla enamat kui adekvaatne pilkupüüdvale möllule panustav popkornifilm, mille oleks vabalt stsenaariumita valmis teha saanud (stsenaarium siiski oli ja üheks selle autoriks "True Detective'i" loonud Nic Pizzolatto). Originaalsusest rääkida nagunii ei saa, sest sama lugu on juba korduvalt jutustatud (Sturgesi algne vestern põhines omakorda Kurosawa fantastilisel "Seven Samurail"). Kuigi julgelt priisanud tegijate armastus žanri vastu välja paistab, on "The Magnificent Seven" üks selle aasta pettumuslikumaid kommertsfilme ja järjekordne kaasaegne uusversioon, mida polnud tarvis tehagi. Kahtlustan nagunii, et seda innustas tootma superkangelaste rühmadest rääkivate populaarsete koomiksifilmide nagu "The Avengers" või "Guardians of the Galaxy" (kus samuti Pratt üles astub) ning Quentin Tarantino "Django Unchainedi" suur edu.

1 kommentaar:

  1. Great blog!!

    If you like, come back and visit mine:
    http://albumdeestampillas.blogspot.com

    Thanks,
    Pablo from Argentina

    VastaKustuta