Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 17. oktoober 2016

"Blair Witch" (2016)

Kui 1999. aastal ilmunud "The Blair Witch Project" mõjus omal ajal seninägematu vormilahenduse tõttu unikaalse filmina ning paljud naiivselt uskumagi jäid, et nägid autentset videomaterjali, siis saladuskatte all valminud järjel "Blair Witch" sama efekti olla ei saa, kuna nii häid kui halbu found footage tüüpi õudusfilme toodetakse sedavõrd meeletus koguses, et isegi žanri kõige tulihingelisem fänn neid kõiki ära vaadata ei jõua. Mina olin "Blair Witchi" ilmumise ajaks niisuguseid käsikaameraga üles võetud odavaid teoseid juba 50 ringis näinud, nii et võite isegi arvata, kui uudse mulje õudsesse metsa ringi tuterdama ronivatest noortest rääkiv film jättis.

Olgugi et režissööriks suurepärased žanrifilmid "The Guest" ja "You're Next" vändanud Adam Wingard, kelle tegemistel aktiivselt silma peal hoian, ei paku igavatest jump scare'idest kubisev "Blair Witch" eriti närvikõdi ning jääb paratamatult meelde järjekordse mõttetu järjena vanale edukale filmile, mis järge ei vajanud. Tuttavliku süžeekäigu pärast mõjub see halvimal juhul rohkem uusversiooni kui järjena. Kui found footage stiil imponeerib, soovitaksin pilgu peale heita hoopis "The Blair Witch Projecti" ühe režissööri Eduardo Sánchezi paari aasta tagusele "Existsile", kus sõprade seltskonda terroriseerib metsas väga pahur lumeinimene. "Blair Witchi" puhul võib iseenesest õnnestunuks pidada, et stoori on tihedalt seotud esimese osaga (meespeategelaseks kord ammu Burkittsville'i lähedal metsas kaduma läinud Heatheri vend James, kes soovib naist üles leida, olgugi et viimast pole tubli 20 aastat nähtud), filmis leidub body horrori ja monstrumifilmi elemente ning sündmuste filmimiseks kasutatakse kvaliteetset kaasaegset tehnoloogiat, sh üht vilkuvate tuledega drooni (mis põnevat kasutust ei leiagi), aga millest puudu jääb, on raputavast õudusest ja sügavamast tähendusest. Tegelased on tegelikult üle keskmise toekad ja intrigeerivate motiividega (üle ega ümber ei saa tundest, et James ei lähe metsa lootuses Heatherit elusana leida, vaid soovist tema surmaga leppida), aga kui noored kord telkide ja paha tujuga looduse rüppe jõuavad ning põhjalikuks kollitamiseks läheb, ei suuda "Blair Witchil" kuidagi pinget hoida. Ainsaks radikaalseks manöövriks on vilksamisi Blairi nõia näitamine filmi lõpus, selle ainsas vähegi kõhedas osas... aga isegi lõpp tundub häirivalt sarnane intensiivse hispaania zombifilmi "[Rec]" omale. Unustamatu "[Rec]" kuulub found footage stiilis üles võetud õudusfilmide hulka, mida pole patt soovitada, igavavõitu "Blair Witch" on jälle üks sadadest kasinatest. Kui Adam Wingardi varasemad filmid, mida ennist mainisin, pakkusid mõnusa elamuse, siis "Blair Witchiga" ta minus tahtmist mõnda aega metsast eemale hoida ei tekitanud. Küll aga tuletas meelde, kui visuaalselt ebameeldiv on paks kollakas mäda... kes filmile võimaluse andis, teab kindlasti, millist cronenbergilikult jälki stseeni silmas pean!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar